The New Yorker: Eestist pärit fotograaf jäädvustas Maailma Kaubanduskeskuse viimaseid päevi
Eesti immigrant Konstantin Petrov sai 2001. aasta juunis tööd elektrikuna New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse põhjatorni restoranis Windows on the World. Kirgliku fotograafina oli tal öises vahetuses palju aega pildistada hoone sisemust ja sealt avanevaid hingematvaid vaateid.
2001. aasta suvel tegi Petrov sadu digitaalfotosid, enamasti kontoritest, bankettidest, trepikodadest, köökidest ja liftidest. Paljusid fotosid valgustab tõusev päike ja taustal on linnavaade üle saja korruse allpool, kirjutab USA ajakiri The New Yorker.
Dokumentalist Erik Nelson püüdis sel suvel lõpetada oma filmi „9/10: The Final Hours“ („9/10: viimased tunnid“) monteerimist National Geographic Channeli jaoks. Ta oli kaevanud välja igasuguseid salvestusi kaksiktornidest päeval enne 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid, kuid väga vähe oli materjali selle kohta, kuidas hooned seestpoolt välja nägid. Juttu oli isegi kogu projektist loobumisest, kuni üks Nelsoni heaks uurimistööd teinud inimestest avastas Petrovi pildid portaalis Fotki.
Nelson tundis, nagu oleks komistanud vaarao Tutanhamoni hauakambri otsa. Mingil põhjusel oli Petrov pööranud arhiivihoidja pilgu kontorihoonele ja taevaalusele restoranile, mis hävis küll ühes maailma fotografeeritumas sündmuses, kuid mida ennast polnud peaaegu üldse pildistatud. Lisaks kõigele olid pildid imeilusad ja muutsid newyorklastele nii tavalise koha kunstiks. Enese teadmata jättis Petrov maha ilmselt ainsa tontliku tunnistuse sellest 20. sajandi kotkapesast, nagu oleks ta olnud saadetud sinna vaid sel põhjusel, kirjutab The New Yorker.
Nelson püüdis oma meeskonnaga Petrovi üles leida. Pärast 2002. aastat polnud ta Fotkis enam pilte avaldanud.
Lõpuks pöördus Nelson Fotki asutaja Dmitri Doni poole. Don saabus 1995. aastal New Yorki ning oli arendanud Fotki koos oma naisega välja, et saaks Eestisse jäänud inimestega fotosid jagada. Doni sõnul oli see kõik enne Flickrit ja Facebooki. Ta püüdis aastaid New Yorgi investorites fotojagamiskeskkonna vastu huvi äratada, kuid keegi ei saanud aru, miks peaks keegi tahtma internetti fotosid üles panna. Donil sai raha otsa ja väljavaadete puudumisel kolis ta Tallinna tagasi.
1998. aastal veenis Don New Yorki tulema ka sõpra ja lapsepõlveaegset naabrit Petrovi. Ühel hetkel sai Petrov tööle Maailma Kaubanduskeskusse.
Petrovi vahetus lõppes kell 8 hommikul. Tavaliselt jäi ta veel kohale, et juua koos hommikuse personaliga kohvi, kuid 2001. aasta 11. septembril otsustas ta otse koju minna. Ta läks alla parklasse ja kui ta välja sõitis, tabas hoonet esimene lennuk. Ta nägi rususid, aga mitte midagi muud ega pidanud asja kuigi tähtsaks, kuni jõudis koju ja teleka mängima pani. Petrov helistas tuttavatele restoranis. See oli viimane kord, kui ta nendega rääkis.
Petrovi pilte läbi vaadanud Nelson (oma filmis kasutas ta lõpuks neist 44) märkas palju mootorrattapilte. Tal tekkis teooria, et Petrov võis olla hukkunud mootorrattaõnnetuses. Don mäletas, et esimesel päeval, kui Petrov New Yorgis mootorratta sai, tehti talle kuus korda trahvi, esimesel korral politseiautost mööda kihutamise eest. Nelsonil oli aga õigus. Aasta pärast töö saamist Maailma Kaubanduskeskuses ühel hommikul pärast pidu hukkus Petrov õnnetuses West Side Highwayl.
„See on suur õppetund meile kõigile,“ ütleb Don. „Tehke kohe pilti sellest, mis meil on.“
