Ilves Ukraina lehele: Putin räägib avameelselt, mida kavatseb edasi teha

Eesti president määrab kohtumise ühe Kiievi kesklinna hotelli terrassile. Tumedate prillide ja kikilipsuga meenutab ta vanamoodsat Hollywoodi näitlejat, kirjutab ajaleht Ukrajinska Pravda.

„Vestlus algab distantsi hoides, aga juba mõne minuti pärast jää sulab ja sa julged täielikult tema aurasse siseneda. Artistlikult naeratades ja sõnu valides tundub president Ilves juba kümneminutilise vestluse järel nagu sõber, kellele võib jutuhoos sõbralikult õlale patsutada või kelle üle nalja heita,“ kirjutab Ukraina ajaleht.

Ukrajinska Pravda alustab küsimusega, mida Ilves Ukrainale soovitaks, lähtudes Eesti kogemusest, vaatamata sellele, et riigid on suuruse ja mentaliteedi poolest väga erinevad, kuid on kunagi olnud ühe riigi – Nõukogude Liidu osad.

Ilvese sõnul tuleb selgeks teha, milles me tõepoolest erineme. Eestis ei toimunud tööstusettevõtete vautšerite abil erastamist, mistõttu ei ole Eestis oligarhe, kes ostsid kokku odavaid vautšereid ja said tehaste omanikeks, räägib Ilves. Teine erinevus on see, et peale Ukraina rahvarindele Ruhh ei olnud Ukrainas väga laialdast toetust iseseisvusele, mis saabus Ukrainasse ootamatult. Samas kui Eestis toimusid aastaid pikad arutelud ja iseseisvaks saades Ilvese sõnul teati, mida edasi teha.

Ukraina jaoks on aga Ilvese arvates praegu peamine hea valitsemine, ametnike tegevuse läbipaistvus ja võitlus korruptsiooniga. Need on Euroopaga integreerumise jaoks peamised. Seda tuleb Ilvese sõnul tõsiselt võtta.

Eesti on läbipaistvuse poolest maailmas 29. kohal, mis on parem näitaja kui pooltel Euroopa Liidu riikidel, mitte ainult endistel kommunistlikel riikidel, vaid ka „vanadel Euroopa riikidel“, räägib Ilves. Läbipaistvus on muutnud Eesti investeerimiskliimat. Venemaa on selles reitingus 128. ja Ukraina 148. kohal.

Ilves oli ja on enese sõnul üks Ukraina suuremaid toetajaid maailmas. Kuidas aga reageerida, kui Eesti investorid langevad Ukrainas haarangute ohvriks?

Veel toob Ilves näite, et Ukrainaga kirjutati alla vabakaubanduskokkuleppele, mis aga kunagi ei töötanud. Ilves tõstatas selle teema kolm korda president Leonid Kutšma ja Ukraina välisministritega kohtudes, kuid miski ei muutunud.

Ilves toetab enese sõnul Ukrainat poliitiliselt, kuid kui Eesti ärimehed räägivad, et seal ei ole võimalik midagi teha, ei saa ta kuidagi Ukraina mainet parandada.

Lisaks võitlusele korruptsiooniga peaks Ukraina Ilvese hinnangul avama oma valitsuse uutele noortele inimestele. See muutis tõsiselt Eestit. Uued ministrid ei olnud alguses väga head, sest nad olid uued, kuid tänaseks on kõik ministrid noored või keskikka jõudvad inimesed – rahandusminister, välisminister, kaitseminister.

Rootsi päritolu USA majandusteadlane Anders Åslund on Ilvese sõnul öelnud, et Eesti saavutas edu seetõttu, et jagas riigiaparaadis funktsioonid õigesti. Ministrid on poliitikud, neil on poliitikutest nõunikud, aga edasi on kõikjal riigiteenistujad. Kantsler on kõrgeim ametnik, tema juhib ministeeriumi ja on poliitilistest jõududest sõltumatu. See on Eestis töötanud.

Eestit on tõeliselt aidanud ühiskonna täielik digitaliseerimine, jätkab Ilves. Seda on tehtud väga läbipaistvalt. Kuidas ametnikud raha kulutavad, kuidas toimuvad riigihanked – kõik see on nagu peo peal. See on viinud korruptsiooni massilise vähenemiseni, märgib Ilves.

E-valimistel osalenute protsent on Eestis Ilvese sõnul nii kõrge kui 30 selle tõttu, et süsteem on töötanud juba palju aastaid ja inimesed usaldavad sellist hääletusviisi.

Ilves möönab siiski, et Eesti ja Ukraina on suuruse poolest erinevad. Ukrainal oleks palju kasulikum õppida ja järgida Poola eeskuju, kes näitab praegu suurepäraseid tulemusi ja muutub Euroopas jõuks. Jõuks mitte sõjalises mõttes, vaid mõju poolest Euroopa Liidule.

Küsimusele, milline on tema arvates Vladimir Putini lõppeesmärk Ukrainas ja mida ütleb selle kohta Eesti luure, vastab Ilves, et opereerib ainult avalikest allikatest pärit informatsiooniga. Putini plaane Eestis ei teata ja kui ta neid teaks, töötaks ta teises ametis.

„Kas CIA-s?“ küsib Ukrajinska Pravda.

„(Naerab.) Mind süüdistati koostöös CIA-ga, kui ma töötasin 1980. aastatel raadiojaamas Vaba Euroopa/Raadio Vabadus,“ vastab Ilves.

Putin on Ilvese arvates tegelikult väga avameelne poliitik. Kõik ainult ei kuula, mida ta räägib. 2013. aasta veebruaris ühes ajakirjas avaldatud artiklis kirjutas Venemaa kaitseministeeriumi kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov otse hübriidsõdade pidamisest, rohelistest mehikestest jne. Ainult mitte kõik ei pööra tähelepanu sellele, mida Putin räägib. Aga ta rääkis seda alles 2013. aasta veebruaris.

Ukrajinska Pravda võtab üles Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohveri röövimise teema.

„Kinni peetud eestlane oli korrakaitsja, kes tegeles salakaubavedamise uurimisega piiril. Ja teda ei röövitud mitte Venemaa, vaid Eesti territooriumil,“ kinnitab Ilves.

Mis puutub Venemaa võimalikku agressiooni Eesti vastu, siis Eesti arvestab Ilvese sõnul julgeolekugarantiidega, mida väljendas USA president. Eestis on 25 protsenti venekeelset elanikkonda ja Ilves on ise enese sõnul neljandiku osas venelane. Eesti ei kiusa venelasi taga, vaid venelased tulevad Eestist varjupaika otsima, mida neile väga humaanse ja liberaalse riigina antakse.

Ukraina ei saanud Ilvese sõnul NATO liikmelisuse tegevusplaani paljuski seetõttu, et ei viinud selleks läbi piisavalt reforme. Eesti täitis viis rasket iga-aastast plaani NATO-ga liitumiseks. Ukrainas tekkis väsimus, aga teised riigid kes NATO liikmesuse tegevusplaaniga varem liitusid – Horvaatia ja Albaania – näitasid üles palju tugevamat progressi kui Ukraina.

Küsimusele, kas Ukrainas võib taas tekkida väsimus, kui reformidega edu ei saavutata, vastab Ilves, et reforme on väga raske läbi viia sõja ajal, aga see võib olla universaalne õigustus.

Parlamendivalimised peaksid Ilvese hinnangul reformiprotsessi lihtsustama. Ukraina peab näitama arengut, et Ukraina sõbrad võiksid sellest maailmas rääkida, et neil oleks Ukraina kasuks argumente, ütleb Ilves Ukrajinska Pravdale.