Kättemaks 25 aastat hiljem: koolikiusaja sai klassikokkutulekul peksa
Paljud ei olnudki üksteist veerand sajandit näinud, seega jätkus juttu pikemaks. Isegi üks plika USA-st ja üks kutt kaugetest Venemaa avarustest oli kohale jõudnud. Mõni oli hirmus vanaks jäänud, mõni oli täpselt samasugune nagu kooli lõpus. Jällenägemise rõõm oli suur, kõik olid lõbusad, söök ja jook maitses hästi – ka alkohol.
Äkki kostus põhiseltskonnast eemalt kisa ja kära. Asi oli lihtne: üks neljakümneaastane mees andis teisele julmalt peksa ja kõik oleks võinud väga kurvalt lõppeda, kui teised poleks vahele läinud – peksja oli raevus, lausa loomastunud. Pärast mõningast taastumist ehmatas mees ise ka ära, et katus sedasi ära sõitis. Mis siis õieti juhtus kahe mehe vahel, kes polnud teineteist pärast kooli lõpetamist näinud?
"Mul on pikad juhtmed, aga hea mälu!" karjus peksja enne aktsiooni, pidades silmas, et veerand sajandit tagasi ei saanud ta midagi teha, aga ta pole midagi unustanud – peksmine oli kättemaks ammuse koolikiusamise eest. Kõik olid üllatunud, sest keegi ei mäletanud asjast midagi – ka see, kes peksa sai, mitte.
Peksja oli aastaid võidelnud erinevate vaimsete probleemidega, käinud erinevate arstide juures, aga põhjust ei leitud. Vaimuhaigust polnud, aga alles hiljuti tuli välja, et kõige taga on seesama koolikiusamine ja sealt saadud vaimne trauma, mis pärssis normaalset elu. Elada sai, aga mees pidi meeletult vaeva nägema. Nüüd, klassikokkutulekul, ei pidanud enam närvid vastu ja ta kargas kallale sellele, kes kõik tema kannatused oli põhjustanud. Ega ta isegi seda enne täpselt tunnistanud, see tuli ilmsiks alles hiljutistel hüpnoosiseanssidel.
Ei tasu mängida selle kiusamise ja vaimse terroriga – mõnele nõrgema vaimuga inimesele võib see jätta jälje terveks eluks või elu suisa ära rikkuda. Peksasaanu, see tähendab kiusaja, oli sellest nii vapustatud ja üllatunud, et asja politseisse ei andnudki.
Olgu veel öeldud, et kiusajaid oli tegelikult kaks. Ka see teine oleks arvatavasti vastu hambaid saanud, aga talle olid kõrgemad jõud juba kätte maksnud – seesama õnnetult hukkunud klassivend.
Hea lugeja, mida põnevat, traagilist või koomilist on juhtunud sinu koolikokkutulekul? Kirjuta meile aadressil rahvahaal@delfi.ee või meenuta märkimisväärseid seiku kommentaariumis!
