Koeraomanik: puhtuse ja korra tagamiseks on leidlikumaid viise kui keelumärgid
Mina olen koeraomanik ja Stroomi rand jääb minu jalutamise piirkonda. Oma jalutuskäikudel püüan kinni pidada koertega rannas jalutamise keelust, aga mul on sellega seoses mõned küsimused küll.
Minu jaoks on täiesti arusaamatu, mis on selle keelu mõte. Lihtsalt piirata koeraomaniku liikumist koeraga jalutamiseks sobivas kohas? Hoida rannaala puhtana koerte väljaheidetest? Kaitsta suplejaid koerte eest? Kui eesmärk on lihtsalt mitte lasta koeraomanikke rannaalale, siis küll, aga minu meelest on see üks küsitava väärtusega eesmärk!
Väljaheidetest puhtana hoidmiseks on minu meelest teised vahendid. Kui rannaalal oleks rohkem patrulle, kes lohakaid koeraomanikke trahviks, ning rohkem prügikaste ja mujal maailmas laialt kasutatavaid kilekotikesi postide küljes, siis oleks olukord hoopis teistsugune. Ma pole muide kuue aasta jooksul näinud seal mitte kedagi lohakaid koeraomanikke trahvimas.
Kusagil väljamaal pandi koerte jalutamiseks mõeldud parki lambid, mis valguse andmiseks vajasid koera väljaheite lagunemisel tekkivat gaasi. Tahad valges jalutada – korja oma koera junnid kokku. See on hea lahendus. Nagu ka kohustuslik kutsikakool koos koera sotsiaalse küpsuse eksamiga.
Kui ülejäänud Euroopa on nii loomasõbralik, et koeraga võib käia ka loomaaias, siis miks Eesti ei võiks olla kasvõi natuke loomasõbralikum kui praegu, mil igal pool on sildid, et sa ei või koeraga sinna minna, aga kohti, kuhu üldse oleks koeraga normaalne minna, polegi?
Samuti tekib mul küsimus, et kui koeraga rannas ujumas käia ei tohi, siis kus Tallinnas tohib? Või koerad ei tohigi ujuda? Aga miks ei tohi? Varem oli Stroomi rannas ala, kus võis ka koertega käia, aga nüüd enam pole. Miks see täpselt halb oli?
Nagu ma ütlesin, jääb Stroomi rand ka minu jalutamise piirkonda. Ütlesin ka seda, et enamasti pean kehtestatud reeglitest kinni, aga kui lähen terviseooksu tegema, siis ma küll vahel ignoreerin märki, sest ma lihtsalt ei saa selle mõttest aru. Oma koera ma rannaalale pissile ega kakale ei lase ja ta pole ühtegi inimest kunagi rünnanud. Samuti jälgin alati vastutulevaid inimesi ning kui tundub, et keegi lihtsalt kardab koera, siis me hoiame ekstra eemale.
Minu meelest võiks üldse üle vaadata, mis on koerakeelu märkide eesmärgid ja siis püüda saavutada need eesmärgid mingil leidlikumal moel kui keelava märgiga. Aga kui juba keelata, siis peab suutma tagada ka sellest keelust kinni pidamise, sest keeld mõjub ainult siis, kui on reaalne hirm karistada saada.
