Maruste Varro Vooglaiu tellitud õigusanalüüsist: "klient" esitas nägemuse, millele soovis saada kinnitust ja selle ta ka sai

Põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste hinnangul toetub aktiivselt kooseluseaduse vastu võitleva Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) tellimusel advokaadibüroolt Aivar Pilv koostatud õiguslik analüüs selektiivsetele allikatele ja argumentidele ning vastuolulistes kohtades kategoorilistele järeldustele.

Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ütles Delfile antud kommentaaris, et ta ei arva SAPTK tellimusel advokaadibüroo Aivar Pilv poolt koostatud õiguslikust analüüsist just kuigi hästi.

"Arvamus on esitatud selektiivselt allikaid ja argumente valides, neutraalsetest või vastuolulistest seisukohtadest tehakse kategoorilisi järeldusi. Paistab läbi, et "klient" on esitanud nägemuse, millele ta soovis saada advokaadibüroolt arvamuskinnitust. Mida ta ka sai. Advokaadibüroolt lepingu alusel ("klient") tellitud arvamust ei saa pidada objektiivseks," ütles Maruste.

Põhiseaduskomisjoni esimees selgitas, et põhiseaduses, ega mõnes teises seaduses ei ole toodud ära perekonna legaaldefinitsiooni. "Samas ei sisalda Põhiseadus kusagil väidet, et perekond on ainult mehe ja naise vaheline kooslus - küll aga on seda perekonnaseaduse mõttes abielu," ütles Maruste.

Näitena tõi ta välja Põhiseaduse paragrahvi 27 lõike üks, mis Maruste sõnul ei sisalda kellegi subjektiivset õigust, vaid riigi üldist kohustust kaitsta perekonda.

"Perekonna mõistet ei saa defineerida üksikisik ega mingi liikumine, kui seda üldse keegi on õigustatud tegema, siis on see seadusandja ehk riigikogu. Perekonna mõiste sisustas Euroopa inimõiguste komisjon juba 1985 aastal, leides, et see hõlmab lisaks tavapärasele riigisisese seadusandluse alusel reguleeritud abielule veel teisi kooselu vorme, mis on olemuselt tõelised. Konventsiooni artikkel 8 kaitseb "igaühe" (!), mitte ainult erisoost mehe ja naise, õigust perekonnaelule," leiab Maruste.

Seega väide, et kooseluseadus defineerib perekonna mõiste umber, on Maruste sõnutsi alusetu ja eeldab seda, et keegi - "klient"? - teab selle definitsiooni.

"See ei ole nii. Isegi kui eeldada, et kooseluseadus riivab kellegi õigust, siis ei saa riiveks pidada seda, kui samasuguse või sarnase õiguse saab ka keegi teine, kellel selleks õigus on. Minu õigust elule ei riiva see, kui keegi teine ka elab," lisas Maruste.

Eesti Päevaleht kirjutas täna, et aktiivselt kooseluseaduse vastu võitlev Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) tellis advokaadibüroolt Aivar Pilv õigusliku analüüsi.

Advokaadid Aivar Pilv, Ilmar-Erik Aavakivi ja Jaak Siim jõuavad analüüsis kolme põhiseisukohani: põhiseaduse algne eesmärk oli mehe ja naise vahelise perekonna kaitsmine, seadust vastu võttes laiendataks perekonna mõistet, riigikogul pole selleks pädevust ja see tuleks panna rahvahääletusele.

Sihtasutuse juhatuse liikme Varro Vooglaiu sõnul pöördusid nad advokaadibüroo poole selgitamaks, mida peab põhiseadus silmas sellega, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.

Vooglaiu sõnul soovisid nad anda õiguskomisjonile menetlemiseks professionaalset sisendit.

Seda, kui palju analüüs maksis, advokaadibüroo ja sihtasutus ei avalda. Analüüsi ühe koostaja Ilmar-Erik Aavakivi sõnul ei võimalda seda advokatuuriseadus, mille järgi õigusabi tingimused on konfidentsiaalsed. Vooglaiu sõnul kujunes analüüsi hind advokaaditöö tavatariifide alusel ja ulatus tuhandetesse eurodesse. „Mõtlesime hästi, kas sellise kulutuse tegemine meile annetatud rahast on põhjendatud, ning jõudsime ühisele järeldusele, et on küll,” märkis Vooglaid.