Peep Aru FinFisheri nuhkvara kasutamistest: jälitustegevust kaitseb Eestis riigisaladus
FinFisher, teise nimega FinSpy, on nuhkvarateenus, mis pakub enda klientidele võimalust salvestada jälgitava osapoole kõiki arvutis ja nutiseadmetes tehtavaid toiminguid. Pärast arvuti FinFisheriga nakatamist näeb kontrolliv osapool kõike, alustades arvutis olevatest failidest kuni inimese klahvivajutuseni. Nakatunud telefoni puhul on võimalik jälgida viimse täpsuseni omaniku liikumisi ja asukohta ning kuulata mikrofoni kaudu pealt ümbruskonda, rääkimata kõnede lindistamisest.
Kõige tõenäolisemalt on Eestist ostnud litsentse luure- või politseiasutused, kes on püüdnud kogutud andmeid Eesti seadustega kooskõlla viia.
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Peep Aru ei kommenteerinud Delfile, mis asjaoludel ja kes täpsemalt Eestis FinFisherit kasutanud on. Samas ei lükanud ta ka ümber väidet, et Eesti riigiasutused on tuntud nuhkvara jälitustegevuseks kasutanud: Aru selgituse kohaselt ei ole Eestis jälitustegevuseks kasutatava tarkvara ja seadmete osas nende komisjonis põhjalikke ärakuulamisi ja arutelusid toimunud.
Nuhkvara kasutamist kaitseb riigisaladus
Riigikogu liikme sõnul on põhjuseid, miks riigikogu tasemel nuhkvara kasutamist seni arutatud pole, kolm. Esiteks toob Aru välja, et nuhkvara kasutamist kaitseb Eestis riigisaladus. "Kui ei ole just konkreetset põhjust, siis nii seadus kui ka hea tava ei näe ette niisama või igaks juhuks saladusega kaetud asjades uudishimu rahuldamist," selgitas ta.
Teiseks kehtivad Eestis kasutatavatele seadmetele ja tarkvarale nende kasutamisel ühesugused põhimõtted ja regulatsioonid. "Jälitustegevust võib teha ainult rangelt seadust täites. Vajalik on konkreetne kahtlusalune, jälitustegevuse põhjendus ja loomulikult põhjenduse alusel seaduslikult väljastatud luba, kus on kindlasti fikseeritud nii jälitustegevuse viis kui ka konkreetne tegevust lubav ajavahemik," ütles Aru ja lisas, et julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil puuduvad andmed ebaseadusliku jälitustegevuse kohta.
Kolmandana tõi aru välja, et Eesti jälitusasutustes töötavad kompetentsed spetsialistid ja seda ka IT alal.
Augustis kommenteeris teadet selle kohta, et Eestist on kasutatud nuhktarkvara, ka Piirideta Reporterite Saksamaa tegevjuht Christian Mihr, kes ütles augustis Eesti Päevalehele, et nuhkvara kasutamine on inimõiguste rikkumine.
"Sellise tehnika rakendamine on fundamentaalne inimõiguste rikkumine. See rikub eraelu kaitstust. Ja selle ühe inimõiguse rikkumine viib ka edasiste rikkumisteni," selgitas Mihr ning lisas, et kui Eesti riigiasutused on tõepoolest FinSpy-d kasutanud, liigume me "halvas seltskonnas".
2011.-2012. aastail soetati Eestist 37 FinFisheri litsentsi. WikiLeaksi andmetel kulutati riigist nende peale 1 167 240 eurot.
WikiLeaksi avaldatud tabelist nähtub veel, et litsentse on ostnud ka sellised riigid nagu Slovakkia, Mongoolia, Qatar, Bahrain, Lõuna-Aafrika Vabariik, Pakistan, Vietnam, Austraalia, Belgia, Nigeeria, Holland, Singapur, Bangladesh, Bosnia Hertsogoviina, Ungari ja Itaalia.
