Reforminoor: Eesti noor on tark ja andekas, pole mingit põhjust keelata tal valimistel osaleda!
Tihti kirjeldatakse meie meediaruumis noort, nii 16-, 17-aastast kui taltsutamatut põngerjat, kelle tegemised lähtuvad ainuüksi tema enda isiklikust agendast ning sellest, kui palju leidub kuskil alkoholi või sigarette. Reaalsus on aga, et Eesti noore näol on tegu ülimalt andeka ja targa olevusega, kelle PISA testi tulemused olid ja on ka tulevikus keskmisest kõrgemad, kes teab, mida ta elult tahab ning kelle jaoks ei piirdu Eesti poliitikamaastik kahe erakonnaga.
Ma ei leia, et peaksime jätma noortele kohalike omavalitsuste valimistel valimisõiguse andmata, võttes arvesse seda, kui palju noori mõtleb tegelikkuses piiri taha minemisele. Vägagi suur osa põhikooli lõpetajatest ning kutsekooli-gümnaasiumisse astujatest näeb välisriikides pudrumägesid, mis tõmbavad enda poole järjest rohkem helgeid päid. Tarkade eesti noorte arvamus jääb aga kodumaal kuulmata – noorele ei anta isegi omaenda kodukohas kaasarääkimise õigust küsimustes, mis tegelikkuses on talle lähedal.
Küsimus ei ole ainult skatepargis või huvikeskuses. Noort huvitab ka see, millised on tema kodukoha teed ja milline on südamelähedase linna või valla tulevik.
Kuigi on mainitud ideed teha noortekogud omavalitsuste juures kohustuslikuks, leian mina, et noorele hääleõiguse andmine muudab ka tema probleemid poliitikule senisest veelgi olulisemaks. Poliitik ning partei peab veelgi laiendama programmi, et püüda ka selle noore häält, kes soovib oma kodukohas muutust. Seesama noorele antud hääl valimistel võibki tuua kaasa teda puudutava küsimuse esiletoomise kodukoha valla- või linnavolikogus.
On levinud eksiarvamus, et eesti noorel puudub arusaam poliitikast. Juba praegu annavad ühiskonnaõpetuse tunnid lühitutvustuse sellest, kuidas valida, keda valida, mille alusel langetada oma valik ning miks on oluline hääletamas käia. Eesti noor on tark, andekas ning täis elujõudu. Miks ei peaks talle andma valjemat häält oma kodukohas?
