Seeder: Malle Seppiku nimetamine riigikohtu liikmeks vähendas Eesti kohtusüsteemi autoriteeti ja usaldusväärsust
Värskelt riigikohtu liikmeks nimetatud Malle Seppik ei rääkinud Eesti Ekspressi andmetel kogu tõtt oma rollist Johannes Hindi kohtuprotsessil 30 aastat tagasi. Täna on Helir-Valdor Seeder (IRL) ja Rait Maruste (RE) eri meelt küsimuses, mida Seppiku riigikohtunikuks saamisest arvata.
Malle Seppiku kandidatuuri nimetamine riigikohtunikuks näitab Seederi hinnangul, et Eesti riigil on veel pikk tee õigusriigini. Ta tsiteeris riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Marustet, kes on ühtlasi ka endine riigikohtu esimees, kes teatas Seppiku kandidatuuri tutvustades riigikogu kõnepuldist: "mina ei tea Johannes Hindi protsessiga seotud üksikasju. Kui teil on mingisuguseid probleeme, siis saate seda küsida kandidaadilt...", ja leidis, et taolises olukorras on asjad ikka väga halvasti.
"Kui lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees esitleb riigikohtu liikmekandidaati, kellega seoses tal puudub ühiskonna jaoks väga olulises ja tundlikus kohtupidamises osalejate kohta üksikasjalik ülevaade, siis peaks küsimusi eelkõige just temal olema. Kahjuks ei olnud," nentis Seeder.
Seeder: Seppiku kandidatuur üllatas
"Kindlasti vähendas Malle Seppiku nimetamine riigikohtu liikmeks Eesti kohtusüsteemi autoriteeti ja usaldusväärsust. Olen üllatunud, et praegune riigikohtu esimees Malle Seppiku kandidatuuri üldse esitas ning vähemalt IRLi fraktsioonis tema elukäiku tutvustades vaikis maha Malle Seppiku töötamise prokuratuuris ja osalemise Hindi protsessis. Alles küsimustele vastates puudutati teemat," lisas Seeder.
Seederi sõnul ei väärinud Johannes Hint ja teised kohtualused kindlasti sellist kohtlemist. "Kohtuprotsess oli poliitiliselt juhitud. Seda kinnitab ju ka Johannes Hindi tagantjärele õigeks mõistmine, mida vastne riigikohtunik Malle Seppik põhjendatuks ei pea?!" imestas Seeder.
"Inimeste elusid, tervist ja kaotatud aega see tagasi ei anna, aga täiesti kohatu on 23 aastat pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist nimetada riigikohtu liikmeks inimene, kes osales selles kohtuprotsessis süüdistajana. Küsimus pole ainult konkreetses isikus, vaid ka üldisemas põhimõttes, et kohtupidamine peab olema ka vormiliselt usaldusväärne," kritiseeris Seeder.
Maruste: 30 aasta taguseid asju raske hinnata
Rait Maruste leidis teiselt poolt, et raske on kommenteerida 30 aasta taguseid asju ja võtta selles üheseid hoiakuid, sest kõik sellesse puutuv pole selge.
"Ilmselt Seppik vastas nagu tema õigeks pidas ja asja nägi, saalisolijail oli võimalus asja täpsustada ja lähemalt küsida ning teist arusaamist väljendada, ka hääletamisega. Tolles asjas süüdistatuil ja karistatuil oli ja ilmselt on teistsugune arusaamine," nentis Maruste.
"Siiski, olles ise selles ajas elanud, olen arusaamisel, et nn Desintegraatori protsessis ainult poliitilist repressiooni näha oleks selgelt ebaadekvaatne. Kindlasti oli seal ka poliitiline element, kuid asi oli keerulisem ja mitmetahulisem ning asja ei tuleks hinnata ainult tänastest arusaamadest ja tingimustest lähtudes. Seega, kas "kogu tõde" on teada ja ära räägitud, on väga suhteline," lisas Maruste.
Ta lisas, et tema teadmist mööda on Malle Seppik kogu iseseisvuse aja olnud eemal kriminaalmenetluse süsteemist ning ka riigikohtus on ta tsiviilkolleegiumi liige.
