HRW süüdistab Usbekistani poliitvangide sõnulseletamatus väärkohtlemises
Usbekistani poliitvangid kannatavad „sõnulseletamatu väärkohtlemise“ all, mille hulka kuuluvad piinamine ja kohutavad vanglatingimused, teatab inimõigusteorganisatsioon Human Rights Watch (HRW).
Värskes raportis on öeldud, et aktivistid, ajakirjanikud ja valitsuse kriitikud pannakse aastateks luku taha ning tihti pikendatakse nende karistusi suvaliselt, vahendab BBC News.
Raportis uuritakse 34 praeguse ja kümne endise vangi juhtumeid.
„Me jõudsime järeldusele, et neist 44 vangist vähemalt 29 on usutavalt väitnud, et neid on kas eeluurimisvangistuses või vanglas piinatud,“ ütles HRW Kesk-Aasia uurija Steve Swerdlow BBC-le.
Üks raportis välja toodud juhtumitest on alates 1999. aastast vangistatud olnud ajakirjaniku Muhammad Bekjanovi oma.
Bekjanov on Usbekistani opositsiooniliidri Muhammad Salihi vend ja töötas opositsiooni ajalehes Erk.
Bekjanov põgenes Usbekistanist Ukrainasse, kuid Usbekistani julgeolekuteenistus röövis ta 1999. aastal pärast mitmeid plahvatusi Taškendis, mille korraldamises süüdistati opositsiooni.
Bekjanovi tütar Aygul, kes oli tollal 18-aastane rääkis BBC-le, et perekond oli šokis, kui sai teada, mis oli juhtunud.
„Korteris nägime me võitluse jälgi. Kõik oli katki, kogu mööbel oli puruks pekstud. Meie perekonna ja isiklikud fotod olid kadunud. Me ei suutnud oma silmi uskuda,“ rääkis Aygul Bekjanova.
Ayguli sõnul ei ole ta oma isa peale seda näinud, kuid ema külastas teda kaks aastat tagasi ja leidis, et mees on kohutavas seisundis, põeb tuberkuloosi ja tal on puudu enamik hambaid.
„Mu ema ütleb, et ei tundnud teda ära. Ta oli nii palju kehakaalu kaotanud, ta oli nagu luu ja nahk,“ rääkis Aygul.
Ayguli sõnul peksti tema isa ülekuulamisel nii rängalt, et jalaluu murdus.
„Ta rääkis emale, et ükskord moodustasid vangivalvurid kaks rivi ja sundisid teda nende vahelt läbi kõndima, pekstes teda valimatult keppidega,“ ütles Aygul. „Pärast jätsid nad ta neljaks päevaks betoonpõrandale ilma toidu ja veeta, ta lamas seal üleni verisena.“
Muhammad Bekjanov pidi vanglast vabanema 2012. aastal, aga vahetult enne vabanemistähtaega pikendati tema karistust viie aasta võrra vanglarežiimi rikkumise eest.
HRW teatel on sellised meetodid tavapärane nähtus.
„Me dokumenteerisime siin, et Usbekistani valitsusel on tavaks pikendada poliitvangide karistusi absurdsetel, farslikel, täiesti alusetutel põhjustel, mida nimetatakse vanglarežiimi rikkumiseks,“ ütles Swerdlow.
Ühel juhul sisaldas vanglarežiimi rikkumine ebakorrektset porgandikoorimist vangla köögis.
Piinamissüüdistused on raportis tõsised ning sisaldavad simuleeritud lämmatamist, peksmist, elektrišokke, käsi- ja jalgupidi ülesriputamist ja vägistamisega ähvardamist.
HRW teatel on vangide hulgas isikud, kes on püüdnud paljastada korruptsiooni või nõudnud demokraatlikke reforme.
Usbekistan eitab rutiinselt poliitvangide olemasolu oma vanglates. Ametnike sõnul on piinamine likvideeritud ning mõned piinamises süüdistatud valvurid süüdi mõistetud.
