Kohtla-Järve tüdruku kodakondsuse küsimus laheneb seadusemuudatuse vastuvõtmisega
Valitsuse selle nädala istungi kavas on kodakondsusseaduse muutmine, mille vastuvõtmisel riigikogus lõppeks kodakondsuseta isikute taastootmine ja millega saaks lõpliku lahenduse ka Kohtla-Järve tüdruku Kristina Brujeva topeltkodakondsuse küsimus.
Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, kes Brujeva kodakondsusküsimuse veel riigikogu liikmena oma südameasjaks võttis, rääkis täna Delfile, et tollaste pingutuste tulemusena otsustati neiult kodakondsust mitte ära võtta.
Mäletatavasti olid nii toonane peaminister Andrus Ansip, president Toomas Hendrik Ilves kui ka kogu Eesti avalikkus seda meelt, et kodakondsuse äravõtmine lapselt on väär. Politsei- ja piirivalveamet peataski avalikkuse survel selle menetluse ja lapselt kodakondust ära ei võetud.
Kuid sisulist seadusliku lahendust hetkel siiski veel ei ole. "Kuna jätkuvalt seadus ei anna paindlikkust, siis seaduse kohaselt peaks temalt kodakonduse ära võtma," möönis Ossinovski, kelle sõnul on kevadel ametisse astunud uus valitsus kokku leppinud, et kodakondsusseadusesse viiakse sisse kolm muudatust.
"See eelnõu on siseministeeriumis kooskõlastatud ja peaks sel neljapäeva saama valitsuse heakskiidu," rääkis Ossinovski, kes on enda sõnul praeguse siseministriga kodakondsuse küsimuses ühte meelt.
Kui riigikogu seadusemuudatuse vastu võtab, laheneb lõplikult ka Kristina Brujeva kodakondsuse küsimus.
Kodakondsusseadust muudetakse selliselt, et üheaegselt kahe riigi kodakondsust omavad lapsed võivad olla kuni täisealiseks saamiseni topeltkodakondsusega.
Teine muudatus puudutab üle 65-aastaseid isikuid, kes kodakondsuse taotlemisel ei pea enam tegema kirjalikku eesti keele eksamit, vaid saavad lisaks kodakondsuseksamile piirduda ainult suulise eesti keele eksamiga.
Kolmas muudatus puudutab aga kahe mittekodaniku või määratlemata kodakondsusega isiku Eestis sündinud lapsi, kes hakkavad saama automaatselt Eesti kodanikuks. See puudutab Ossinovski sõnul inimesi, kes on Eestis elanud vähemalt viis aastat, aga reeglina ka oluliselt pikemalt.
Eestis sündinud lastele saavad vanemad ka praegu avalduse alusel kodakondsust taotleda, kuid kui nad seda ei tee, siis jääb laps kodakondsuseta.
"See on ka põhiline etteheide, mida rahvusvahelised organisatsioonid on Eestile teinud," märkis Ossinovski. "Seaduse muutmisega lõpetatakse kodakondsuseta isikute taastootmine." Aprilli seisuga oli selliseid lapsi Eestis umbes tuhatkond.
Eesti Ekspress kirjutas jaanuaris, et Ahtme gümnaasiumi 7. klassi õpilase Kristina ema Irina Brujeva läks mullu mais pikendama tütre Eesti passi ning esitas Jõhvi teenindusbüroo ametnikule veel ühe tütre isikut tõendava punaste kaantega dokumendi – Vene Föderatsiooni passi.
Vene kodakondsuse sai Kristina 2009. aastal, kui tema isa otsustas endale võtta Vene kodakondsuse. Nagu muuseas soovitas Vene konsul siis, et isa võtku ühtlasi Vene kodakondsus ka tütrele. "Hea viisata Venemaal käia või hiljem õppida," oli piisavalt veenev põhjendus terve perekonna jaoks.
Neli aastat elas Kristina rahulikult kahe riigi kodakondsena, kedagi see ei seganud. Kui aga Kristina nimele välja antud Venemaa passi nägi PPA ametnik, järgnes kiire reageering. Ametnik teatas, et kuna Eestis on topeltkodakondsus keelatud, on neil kohustus võtta Kristinalt ära Eesti kodakondsus.
Kristina sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, sest vanematel, olgugi Eestis sündinutel, olid lapse sündimise hetkel mõlemal hallid passid. Kuid naturalisatsiooni korras antud kodakondsuse saab ära võtta kohe, kui selgub, et inimene on veel mõne teise riigi kodanik.
Tänavu on Eesti kodakondsuse saamiseks taotluse esitanud 1059 inimest, neist 358 juhul taotleti kodakondsust alla 15-aastasele lapsele.
