Reformierakond plaanib lubada topeltkodakondsust
Riigikogu Põhiseaduskomisjoni esimees, Reformierakonna liige Rait Maruste, avaldas täna Delfile, et erakonna 2015 valimisprogrammis on sees lubadus võimaldada välismaal elavatele sünnijärgsetele eestlastele topeltkodakondsus.
Reformierakond hakkas avalikku arvamust topeltkodakondsuse küsimuses testima tänases Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartikliga, milles Peaministri büroo juhataja Liina Kersna avaldas lootust, et Eesti liitub nende 24 Euroopa Liidu riigiga, kus topeltkodakondsus on eri vormides lubatud.
Kersna hinnangul aitaks topeltkodakondsuse lubamine välismaal elavate eestlaste järeltulijaid identifitseerida Eestiga, mis omakorda aitaks Eestil tunda ennast suurema ja tugevamana – nii riigi kui rahvana. See oleks oluline ja tähtis nii eestlaste kultuuri ja identiteedi säilimise, kui ka Eesti julgeoleku mõttes.
Kersna toob näiteks ka Läti, kus hakkas aasta tagasi kehtima täiendatud kodakondsusseadus, mis lubab sealsetele kodanikele ka topeltkodakondsust, kuid seda lisaklausliga, mis on mõeldud kartuste tõrjumisega seoses Venemaa ohuga. Läti riik lubab sünnijärgset topeltkodakondsust Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide, Austraalia, Uus-Meremaa ja Brasiilia ning teiste eraldi sätestatud juhtude puhul. Näiteks lapsel, kelle isa on lätlane ja ema on eestlane, saab Läti riigi seisukohast olla elu lõpuni kahe riigi kodakondsus. Kui aga Läti mees saab lapse venelannaga, siis Läti seaduse järgi peab nende laps 25-aastaseks saades valima ühe kodakondsuse. Aga ka sellisel puhul on Läti valitsusel õigus teha erandeid ja lubada topeltkodakondsust.
Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste avaldas täna Delfile, et topeltkodakondsuse lubamise küsimus on tõesti erakonnas arutusel olnud, kuid selle menetlemine tuleks päevakorda alles järgmise Riigikogu koosseisu ajal.
"Väikerahva ja -riigina me peaksime leidma sõpru, mitte tekitama vaenlasi ning probleeme. Seepärast toetan ideed lubada sünnijärgsetele ehk põlvnemisel põhinevatele eestlastele topeltkodakondsust. Rõhutan, et jutt käib sünnijärgsetest eestlastest välismaal, mitte suurest hulgast venekeelsest mitte-eestlaskonnast, kes on Eestis sündinud. Me ei ole mõelnud, et me lubame viimastele topeltkodakondsust," selgitas Maruste.
Maruste kinnitas, et seadusemuudatuse järel võiksid vähemalt teoreetiliselt Eesti kodakondsuse saada kõik need kümned tuhanded Ameerika Ühendriikide, Kanada, Austraalia, Rootsi jt. riikide kodanikud, kelle esivanemad olid Eesti kodanikud esimesel iseseisvusperioodil, s.t. aastatel 1918-1940.
"Põlvnemine on igikestev. Kuid kuna Eesti taasiseseisvumine rajanes esimesele Eesti Vabariigile, siis meil ei ole ju vaja palju tagasi minna – me räägime kolmest põlvkonnast. Sealt hakkas Eesti riik hargnema. Kodanike Komiteede liikumine ehitati üles põhimõttele, et need kes olid Eesti kodanikud 1918-1940, neil oli õigus otsustada ka taasiseseisvunud Eestis."
"Hetkel on aga seaduses Eesti poolt tekitatud konflikt, kus topeltkodakondsus ei ole lubatud. Inimesed on kahvlisse seatud, nad peaksid loobuma ühest kodakondsusest. Kui eestlane Austraalias, Kanadas või Ameerika Ühendriikides on valiku ees, kus tal on valida nende riikide kodakondsus või ohtliku Venemaa kõrval asuva väikese Eesti oma, siis loomulikult valib ta esimese. Meie aga oleme järjekordselt ühest Eesti kodanikust ilma. Selline vastuoluline regulatsioon tuleb kõrvale jätta ja reaalse elu vajadustele vastava regulatsiooniga edasi minna," rääkis Maruste.
Maruste arvas, et Eesti võiks tõepoolest kaaluda Läti varianti, kus topeltkodakondsus on lubatud vaid siis, kui inimese teine kodakondsus pärineb Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidest, pluss erandiga ka näiteks Austraalia ja Uus-Meremaa.
"Kodakondsust saab tõepoolest määrata. Riik määrab, kes on tema kodanik ja mis alusel selleks võib saada. Me võime piirata, kellel on õigus saada Eesti kodanikuks ning me võime teha kahepoolseid lepinguid teistega, näiteks EL ja NATO liikmesriigid, võimaldades topeltkodakondsuse neis elavatele eestlastele," selgitas Maruste.
Põhiseaduskomisjoni esimehe sõnul Riigikogu selle koosseisu ajal kodakondsusseaduse muutmine arutlusele ei tule. Küll aga on see ettepanek Reformierakonna 2015 valimisprogrammi sisse kirjutatud.
