Välisminister Paet: Eesti võimekus arengu- ja humanitaarabi anda kasvab aasta-aastalt
"Suurim osa meie kahepoolsest arengukoostööst on suunatud rahu, inimõiguste tagamise, demokraatia ja õigusriigi arengu toetamisele," sõnas välisminister.
Paeti sõnul on Eesti panustanud kahepoolse arenguabi andmisel valdkondadesse, kus oleme saanud oma reformikogemust ja heade valitsemistavade juurutamise kogemust partnerriikidele võimalikult tulemuslikult jagada.
"Partnerriikide huvi on kõrge Eesti e-valitsemise, infotehnoloogiliste lahenduste ja eurointegratsiooni kogemuse vastu. Eesti prioriteetsed arenguabi sihtriigid on idapartnerluse riigid Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene, Armeenia ja Aserbaidžaan ning Afganistan," lisas ta.
Välisminister Paeti hinnangul on Eesti arenguabivahendite kasvust ja abi tulemuslikumast kasutamisest lähtudes vajalik edaspidi toetada pikemaajalisi ning geograafiliselt ja valdkondlikult kitsamaid abitegevusi.
"Need tegevused peavad lähtuma sihtriigi strateegiast ja huvist, mis aitab tagada meie abi suurema mõju ja tulemuslikkuse kitsamates temaatilistes valdkondades," sõnas Paet, lisades, et juba valminud Moldova ja Gruusia maastrateegiatele koostatakse järgmisel aastal Ukrainale suunatud maastrateegia.
Paet märkis, et erinevate kriiside rohkuse tõttu vajab humanitaarabi järjest suurenev arv inimesi, kes võitlevad iga päev oma toimetuleku eest.
"Eesti kasvav panus globaalsete humanitaarkriiside leevendamisse on seotud meie pääste- ja humanitaarabi võimekuse suurenemisega. Oluline on nii abisummade suurus kui toetus juba toimivale abi andmise süsteemile ning humanitaarprintsiipide ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimisele," lisas ta.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2011-2015 2013. aasta täitmise aruande. Humanitaarabiks eraldas Eesti 2013. aastal 2,5 miljonit eurot.
Eesti on arengukoostöö kui ühe välispoliitika valdkonnaga tegelenud alates 1998. aastast. Eesti arengukoostöö sai alguse soovist aidata üleminekumajandusega riikidel reformikogemuste jagamise kaudu toime tulla eelseisvate arenguväljakutsetega. Aastate jooksul on Eestist kujunenud doonorriik, kes teiste demokraatlike riikide kõrval aitab rahvusvahelisel tasandil kaasa maailma üldise stabiilsuse ja heaolu kasvule.
