Presidendi armuta jäänud eluaegse vangi advokaat: mis teha, Nikolajev oli tavaline Kohtla-Järve mees, mitte vabadusvõitleja
Teiste seas otsustas president armu mitte anda nelja inimese mõrvas süüdi mõistetud Anatoli Nikolajevile, kelle tegelik süü on viimastel aastatel kahtluse alla seatud.
Nikolajevi advokaadi Anti Aasmaa sõnul rõhuti armuandmispalves samadele argumentidele, millele toetuti riigikohtule teistmisavalduses.
Seal väitis Aasmaa, et 1998. aasta kevadest saadik vangis istuva mehe süüdimõistmine polnud õiglane, kuna: 1) prokuratuur loobus süüdistusest, 2) ainsaks süütõendiks oli tema enda (tegelikkusele mittevastavaid detaile sisaldav) ülestunnistus ning 3) politseinikud piinasid võtmetunnistajat süüstavate ütluste saamiseks.
Kuna Aasmaa esitas need argumendid nii riigikohtule kui ka presidendile, kes mõlemad leidsid, et kohtuotsust pole põhjust ära muuta, siis jääb Nikolajev eluaegne vangistus jõusse. Miks president sellise otsuse tegi, ta ei põhjenda, sest põhjendatakse ainult neid juhtusid kui kellelegi armu antakse.
Küll aga oli mõistetavatel põhjustel nõus seda kommenteerima Nikolajevi advokaat, kes oli otsuses selgelt pettunud. „Eesti Vabariigi Presidendi otsus näitab, et meie riik on täiesti hambutu ja mul on häbi olla selle riigi kodanik ja seda enam tegutseda selle õigussüsteemis,“ sõnas Aasmaa, kelle advokatuur suvel aasta advokaadiks valis. Tema sõnul ei saa Eesti ennast pidada seni õigusriigiks, kuni Anatoli Nikolajev kinnipidamiskohas viibib.
„Seda enam on praegusel ajal imelik, kui kritiseeritakse Venemaad seoses Eston Kohveri tegevusega, kuid oma koduhoov jäetakse tähelepanuta. Enne tuleks ise õigusriigina toimida ja siis hakata kõval häälel Idanaabrit kritiseerima,“ lausus Aasmaa.
Ta võrdles juhtumit Tiit Madissoniga, kellele riigikogu 1997. aastal amnestia andis. „Riigikogu ja ilmselt nüüd ka president on aga seisukohal, et kohtusüsteemi otsuses pole mõtet kahelda. Mis teha Nikolajev oli tavaline Kohtla-Järve mees, mitte vabadusvõitleja, kelle sõbrad 90-ndatel teda vabastades EV riigikogus ees olid,“ sõnas Aasmaa.
Kohtusüsteemi esindajad, kes Nikolajevi suhtes otsuse tegid, väidavad Aasmaa sõnul juristide koolitustel pidevalt, et nemad ei saanud teistmismenetluses enam midagi teha ja neil pole midagi selle vastu, kui Nikolajev õiguspoliitilise otsusega vabastataks. Praegu jäeti see võimalus kasutamata, kuid Aasmaa sõnul pole võimalus kadunud, et Nikolajev kunagi vabadusse pääseb.
„Siseriiklikult jääb nüüd võimalus ära oodata järgmised riigikogu ja presidendi valimised, lootuses, et ehk vaadatakse siis asi uuesti kainema pilguga läbi, uskumata pimesi, et meie riik ongi eksimatu,“ sõnas ta.
Kahe armu saanud isiku osas nõustus presidendikantselei aga selgitusi andma. „Riigipea andis tänavu 1. oktoobril armu kahele naisele, et nad saaksid hoolitseda raskelt haigete ja hooldust vajavate lähedaste eest,“ sõnas presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam.
Tema sõnul kannab neist üks karistust narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest 2008. aasta jaanuarist ning karistus pidi lõppema järgmise aasta juulis. „Kaks viimast aastat kandis ta karistust avavanglas, tänavu märtsist töötas järelevalveta väljaspool vanglat ning on käinud korduvalt lühiajalistel väljasõitudel, et hoolitseda lähedaste eest. Vabanemisel asub ta elama sotsiaalkorterisse ema ja venna juurde, kes vajavad oma tervisliku seisundi tõttu igapäevast hoolitsust,“ selgitas Sildam.
„Teine naisterahvas kandis narkokuritegude eest karistust 2011. aasta oktoobrist ning tema karistus pidi lõppema oktoobris 2017. Vanglas lõpetas ta kiitusega Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ja asus edasi õppima kõrgkooli. Vabanemisel läheb ta elama eaka vanaema juurde, kes vajab igapäevast abi ja tuge,“ sõnas Sildam.
Riigipea vabastas mõlemad naised karistuse edasisest kandmisest tingimisi, määrates nad kriminaalhooldaja järelevalve alla ja allutades käitumiskontrollile.
