Lembit Kaljuvee: muutsin meelt ning hääletasin kooseluseaduse poolt, mõeldes laste ja lastelaste tulevikule
Riigikogu liige Lembit Kaljuvee ütles eilsel kooseluseaduse teisel lugemisel, et tal on psühholoogiliselt äärmiselt keeruline hääletada seaduse poolt. Tänasel seaduseelnõu hääletusel andis Kaljuvee seadusele aga enda poolthääle, kuna tundis, et teeb seda tuleviku nimel.
„Ma mõtlesin oma lastele ja lastelastele, oma noortele sugulastele ja noortele üldse Eestimaal. Mõtlesin, et nii palju kui mina olen noorte inimestega rääkinud, siis nemad toetasid seda,“ põhjendas Lembit Kaljuvee Delfile enda tänast otsust.
Kaljuvee sõnul ei oleks ta seadusele saanud rohelist tuld anda, lähtudes enda east ja oma emotsioonidest. „Kui ma vaatasin plussid ja miinused oma silmaga üle nii, nagu saadik peab kaaluma neid asju, siis ma leidsin, et see on õige,“ selgitas ta.
„Me ehitame seda ühiskonda, rahvas koos parlamendiga - seda ühiskonda, kus oleks hea olla. Kui noored, kelle jaoks me tegelikult ehitame oma riiki, arvavad nii, siis miks ma ei peaks seda arvestama?“ ütles riigikogu liige.
„Me teeme ju seda ühiskonda tuleviku jaoks ja kui mu lapsed ja lapselapsed arvavad, et seda seadust oleks vaja, et elada sellises ühiskonnas, kus on sellised reeglid, siis miks mina peaksin sellele vastu olema? Minu arusaam on see, et järeltulevad põlved on targemad, sest nii on evolutsiooniline areng toimunud. Miks ma siis ei pea nende tarkust kuulama?“
Eile ütles Kaljuvee, et ei ole seadust tegelikult läbi lugenud ning kinnitas, et ei pidanud selle otsast otsani läbilugemist vajalikuks ka enne tänast hääletust.
Kaljuvee ütles, et jätab paragrahvides näpuga järje ajamise juristidele. „Nool ütles küll, et ta luges läbi ja et ta oskab lugeda, kuigi ta oli sel ajal trennis, kui teised lugema õppisid,“ märkis ta.
„Neid seaduseid, mis on minu seitsme riigikogu aasta jooksul minu laualt läbi käinud, on ka kusagil seitsesada. Need, kes räägivad, et on kõik seadused läbi lugenud, need valetavad. Loevad läbi juristid ja tehniline koosseis. Neid, kes selle seaduse otsast otsani on läbi lugenud – ma ei tea, palju neid on, aga üle kümne protsendi neid kindlasti ei ole,“ ütles Kaljuvee.
„On vaja aru saada seaduse plussidest ja miinustest. Üks asi on asja tehniline pool, aga küsimus on sisus. Mina lähtusin sellest, et ta peab olema sisuliselt arusaadav, mida see seadus ka oli.“
