DELFI FOTOD ja VIDEO: Puudega inimesed korraldasid üle Eesti meeleavaldusi töövõimereformi peatamiseks
Täna kella 12 ajal oli kogunenud Vabaduse väljakule suur hulk rahvast ning väljakule oli toodud ka erinevaid ratastoole, haiglavoodeid ja muid abistavaid vahendeid.
Meeleavaldajate plakatitele oli aga kirjutatud näiteks "Rohkem tuge ja motiveerimist", "Looge tingimused, tööle läheme juba ise" ja "Miks te ei kuula sihtgruppi!". Koosviibimisel mängiti ka muusikat, muuhulgas kõlas Kuldse Trio kuulus laul "Kes ei tööta, see ei söö".
Kõnepulti astus ka eurosaadik Indrek Tarand, kelle sõnul on puudega inimesed palju vähekaitstum vähemus, kui teised. "Meie valitsus on järjekordselt isekuse pantvangi langenud," oli Tarand kriitiline.
IRLi liige Margus Tsahkna rääkis samuti kõnepuldist, et tunnustab kõiki meeleavaldajaid üle Eesti. Tsahkna sõnul olevat reform juba ette läbi kukkunud.
Üks puudega naine rääkis kõnepuldist, et kahetsusväärselt ei saa näiteks ta ratastooliga sisse autistide päevakodusse. Samuti oleks vaja tema sõnul pöörata rohkem tähelepanu puudega inimeste omastele, kellele langeb tihti suur koormus.
Kõned tõlgiti kohapeal suures osas ka viipekeelde.
„Tahame selle piketiga valitsusele edasi anda selge sõnumi - puudega inimesed on vastu töövõimereformile sellisel kujul nagu valitsus seda on kavandanud. Seetõttu nõuavad puudega inimesed ja nende lähedased valitsuselt ja riigikogult aja mahavõtmist, reformikava uut ja süsteemset läbitöötamist ning õigetele alustele seadmist,“ ütles Eesti Hooldajate Liidu juht Tiina Kangro.
Tiina Kangro sõnul on töövõimereform väga suur riiklik projekt, mis mõjutab otseselt enamat kui 100 000 puude või püsiva terviserikkega inimest. See puudutab ka nende hooldajaid, lähedasi, pereliikmeid ja nendega töötavaid spetsialiste. Riigi majandusarengu ja finantsilise jätkusuutlikkuse kaudu on aga reform seotud kõikide Eesti elanike elukeskkonna ja elukvaliteediga.
Kangro lisas, et tööhõivereform on vajalik, aga praegust seaduseelnõud tuleb muuta. Puudega inimesed on esitanud valitsusele ja riigikogule ka hulgaliselt muudatusettepanekud, mida aga pole olulisel määral arvestatud.
„Kui reform praegusel kujul käivitada, võib paljude puudega inimeste olukord paranemise asemel koguni halveneda. Lisaks lennutatakse tuulde suur hulk Euroopa ja Eesti maksumaksjate raha. Just seepärast kutsume üles kõiki puudega, aga ka puudeta inimesi, terveid ja haigeid, noori ja vanu inimesi tulema koos meiega tänavatele,“ lisas Kangro.
Kõiki, kes jagavad puudega inimeste muret, kutsutakse ka üles liituma petitsiooniga: „Pöördumine tööealiste puudega inimeste, töövõimetuspensionäride ja omastehooldajate kaitseks töövõimereformi rakendumisel“, mille anname üle Eesti Vabariigi Valitsusele, riigikogule ja Eesti Vabariigi presidendile. Petitsioonile saab jätkuvalt toetust avaldada siin.
Pikettide korraldustoimkonda kuulus ligi kakskümmend organisatsiooni ja sihtgrupi esindusühingute katusorganisatsiooni: Eesti Hooldajate Liit, Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing, Eesti Kurtide Liit, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit, Eesti Patsientide Esindusühing, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Juht- ja Abikoerte Kool, MTÜ Händikäpp, MTÜ Pane oma meeled proovile, „Puutepunkt” /Puutepunktid, Tallinna Puuetega Inimeste Koda ja Terviseleht.
Meeleavaldusega on liitunud Eesti Raudteelaste Ametühing ja Eesti Pensionäride Ühenduste Liit.
Piketid toimusid üheaegselt, kell 12 - 13 Tartus, Rakveres, Viljandis, Narvas, Pärnus ja Tallinnas. Pealinnas koguneti Vabaduse väljakule, kus toimus miiting.
Piketid toimusid:
Tartus – Raekoja platsil
Rakveres – Rakvere keskväljakul (Turu plats)
Viljandis – Vabaduse platsil
Narvas – Peetri platsil
Pärnus – Port Arturi esisel platsil
Tallinnas – Vabaduse väljakul
