Indrek Rünkla: miks saadikud ainult eile südametunnistuse järgi hääletasid?

Kooseluseaduse eelnõu sattus pärast väljakuulutamist kiiresti üldrahvaliku arutelu alla. Kui jätta kõrvale küsimus kristlike pereväärtuste ja isikuvabaduse eestkõnelejate vahelisest tülist, siis paistab selle esiletõusmise tagant üks teine väga huvitav mehhanism.

Kooseluseadus on olnud üks neid väheseid eelnõusid, kus parteid on jätnud oma liikmetest parlamentääridele vabad käed hääletada südametunnistuse järgi. Väga kaunil ja inimlikul viisil omandasid mitmed rahvasaadikud näo ja identiteedi, otsides toetust ja esindatavaid rahva hulgast. Inimesed aktiviseerusid ja asusid väljendama seisukohti ja korraldama kampaaniaid. Lõpuks tuldi lausa tänavale.

Oletame, et me ei kahtlusta selle äkitsi vallandunud vabaduse taga mingit teistsugust kavatsust. See tundub olevat väga demokraatlik samm avatud diskussiooni ja vaba ühiskonna suunas. Kui ainult sellele eelnõule ei eelneks ega järgneks loendamatut hulka teisi eelnõusid, kus asjad käivad teisiti.

Teisiti tähendab seda, et rahvaesindajad hääletavad mitte südametunnistuse vaid mingite muude kaalutluste põhjal. Häda on tolle parteilise esindusdemokraatia juures see, et need kaalutlused ei kipu esile tõusma. Fraktsioon saab leppida kokku oma eelistuse ja fraktsiooni liikmest kõrgepalgaline operaator realiseerib selle eelistuse oma kahenupulise puldiga seadme taga.

Parteilise konsensuse kestev kohalolek tühistab nõnda paljud esindusdemokraatia võlud. Esindaja võib esindada mind, sind ja teda, aga ka ärimeest, ususekti või välisriigi luuret, kusjuures ta säilitab oma näotu kuju ja mandaadi, kuni ei ilmne tema hämar seotus.

Selle ilmnemise välistamisega tegeleb osa parteilisest aparaadist, osa meie enese demokraatlikust süsteemist, mida me ikka ja jälle parima võimalikuna näeme, tahame ja tunneme. Samas võiks ju olla nii, et kui ideoloogia ei anna juhist ühe või teise küsimuse üle otsustamiseks, siis too südametunnistus ja esindatava rahva tahe ongi saadiku jaoks ainus võimalik eelistus.

Kipun arvama, et ka kooseluseaduse puhul avaldunud süümevabadus on vaid ventiil sellesama musta kastina ilmneva parteilise demokraatia pärasoole juures. Me saime küll oma gaasivalule leevendust, kuid hääletustulemus oli endiselt ette teada. Mõra esindusdemokraatia vaasi peal oli joonistatud – nüüd on lihtsalt teada, mis toimuma hakkab ja aeg-ajalt hakkame me selliseid otsedemokraatia puhanguid kohtama edaspidigi.