Medõed valitsusele: patsienti võtab vastu 36 tundi tööl olnud arst ning õde on just valvesse jõudnud teise haigla 24-tunnisest valvest
Pöördumisele alla kirjutanud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Anneli Kannus, Eesti Õdede Liidu president Ester Öpik ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits märgivad, et haiglad muutuvad järjest paremini varustatud tehnikakeskusteks, kus ka patsiendi "elamistingimused" muudkui paranevad, kuid samaaegselt kestab tervishoiutöötajate töötasude vaidlus, haigekassa rahastusprognoosid on kehvad, eriarstiabi mahtu vähendatakse ehk teenuste pakkumist samuti.
"Tervishoiutöötajaid kutsutakse mõistlikkusele ehk mitte küsima nii palju raha töötasu tõusuks, kuna majandusprognoos seda ei võimalda ning haigekassas raha selleks pole. Pikemaajalisem perspektiiv on ebakindel ja seega lükatakse haigekassa reservide kasutuselevõttu edasi. Filosoofiliselt on kõik õige. Tervishoiusüsteem töötab ju siiani patriootide ja entusiastide toel, miks siis mitte nüüd enam?" seisab pöördumises.
Nad kirjeldavad olukorda, kus ühed spetsialistid ütlevad, et paneme osa tervishoiuasutusi kinni, siis on meil kohe piisavalt töötajaid ja põhiprobleem lahendatud. Teised vastu, et siis jääks pool töödest tegemata ja abi kaugeneks abivajajast.
Uuringud seevastu tõestavad, et peame kõrgkoolide vastuvõttu õdede õppesse tõstma, millele skeptikud vastavad omakorda, et siis läheb neid lihtsalt rohkem välismaale ja pealegi, kust neid võtta – gümnaasiumilõpetajate arvud ju vähenevad.
"Vastuvõtukonkursid tervishoiu kõrgkoolidesse seevastu näitavad, et vastuvõttu suurendada on võimalik," tõdesid Kannus ja Ernits. Nad möönavad, et tervishoiu kõrgkoolide lõpetajad lahkuvad tõesti tööle kogu Euroopa Liitu. "Meid ei lohuta siinkohal teadmine, et hariduse kvaliteet seda ju võimaldab."
Uuringud räägivad välismaale siirdumise põhjustena töötasust, kuid järjest rohkem töökeskkonnast, karjäärivõimalustest ja töö intensiivsusest.
"Tööandjad rõõmustavad, et töökeskkond on meil juba parem kui naabrite juures. Mis on tõesti tõsi, kui mõtleme ruume, vahendeid, ventilatsiooni, tehnikat jms," tõdetakse pöördumises. "Kui aga räägime töökoormusest, õhkkonnast, hoiakutest ehk kõigest sellest, mida on raske mõõta või käega katsuda polegi võimalik, siis oleme endiselt põhjanaabritest maas."
Nad toovad näiteks, et Euroopa liidus on rakendatud 24-tunnise töötsükli puhul kolmest vahetust, Eestis on enamuses 12- või isegi 24-tunnised valved. Täna töötavatel tervishoiutöötajatel polegi teistsugust kogemust ja aastaid tervishoius töötanud ei soovigi kaheksatunniseid tööpäevi.
Vastukaaluks on üha enam kõrgkooli lõpetajaid leidnud, et elus on ka peale töö midagi olulist, see lihtne põhjus viibki noored tööle tervisekeskustesse, perearsti praktsisesse või isegi spaasse, kuna seal on tööaeg normaalne (loe: kaheksatunnine).
Haiglad ei rakenda kolme vahetusega töögraafikuid erinevatel põhjustel, peamine pole mitte vaid transpordiküsimus, vaid eelkõige harjumuse suur jõud ja tervishoiutöötaja töötamine samaaegselt erinevates asutustes: tehes ühes 24 tundi jutti, saab juba 12 tunni pärast minna ja teha ka teises 24 tundi, kirjeldasid allakirjutanud valitsusele olukorda.
Nende sõnul on naeruväärne võrrelda tervishoiusektori tööjõuvajadust teiste sektoritega. "Muidugi on meil üleüldiselt inimesi puudu, kuid ... Hotellid saavad teenindajatena “sisse tuua” inimesi, kes eesti keelt ei kõnele, insenerid ja IT-spetsialistid suhtlevad nn universaalses arvuti- ja inglise keeles. "Tervishoius see aga ei toimi, meie vajame eesti ja vene keelt kõnelevat tervishoiutöötajat. Tervishoiusektor on eriline," tõdevad pöördujad.
Nende sõnul töötab tervishoiusektor täna eriliste inimeste toel, kes on panustanud pikka aega oma võimete piiril ja nii ei saa enam jätkuda. Tervishoiutöötajate sõnul ei ole see utoopia, vaid tänapäev, et patsienti võtab vastu 36 tundi tööl olnud arst ning õde on just valvesse jõudnud teise haigla 24-tunnisest valvest.
Töökoormust saab vähendada, kui tööl on rohkem tervishoiutöötajaid. Isegi kui haigekassas oleks raha rahastada suuremat ametikohtade arvu, siis pole töötajaid, kellega tühje ametikohti täita.
Kahe tervishoiu kõrgkooli rektorid märgivad, et kui tõstetaks kõrgkoolide vastuvõtuarvu, siis pole tervishoiusüsteemis praktikajuhendajaid, kes praktikantidega tegeleks (sest see tõstab taas töökoormust). "See on suletud ring, mida mööda tatsumine ei lahenda olukorda. Kõik märgid karjuvad juba aastaid, et tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja investeerida inimestesse," nentisid nad.
Ettepanek on teha süsteemis üheaegselt mitmeid muudatusi, tuleb välja mõelda kompleksselt uusi lahendusi ja käivitada need paralleelselt lähiaastatel, mitte jäädagi olukorda järgmiseks kümnendiks analüüsima. Vaja on ellu rakendada üheaegselt mitmeid meetmeid ja kohe! Tulemused ilmnevad niikuinii alles 3-5 aasta pärast, seega oleme juba täna hiljaks jäänud.
Rektorite sõnul on õdede vastuvõttu põhiõppesse vaja tõsta, on vajalik luua tingimused töötute ja teistel erialadel töötavate inimeste ümberõppeks, kes tahavad vahetada eriala ja töökohta. Muuta tuleb õe õppe rahastamist või lisada praktikarahastamise komponent haigekassa eelarvesse, et tagada tervishoiutöötajate taastootmine ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlik areng.
Tuleb juurde luua tervishoiuasutustes ametikohti erinevates valdkondades, sh õdede iseseisvates vastuvõttudes, et oleks võimalik planeerida töökoormuse langust, rakendada kolme vahetusega töögraafikud.
Lisaks lõpetada haiglate vaheline ebaterve konkurents, käivitada mitmed riigiülesed e-lahendused, välja töötada uus, jätkusuutlik tervishoiusüsteemi rahastamisskeem. Meil kõigil, kes täna selles süsteemis töötavad, on igapäevaküsimusi selleks liiga palju, et uute lahenduste väljatöötamisega oma põhitegevuse kõrvalt tegeleda − nn põlve otsas kestlike ja innovatiivsete lahenduste leidmise aeg on möödas. Igapäevatöölt tuleb vabastada mõtlevate isikute tiim, kes tegeleb järgmine aasta vaid kirjeldatud probleemidele lahenduste leidmisega.
"Suletud ringist tuleb välja murda, et Eestis oleks ka lähitulevikus tervishoiusüsteem olemas. Komplekssete uuendustega tegeledes saame paralleelselt lahendada küsimused, milledele vastamist ja lahenduste leidmist oleme jätkuvalt edasi lükanud – patsiendi enda ja tema lähedaste võimestamine, inimese enese tervise eest vastutuse võtmine, elustiili muutmine, ennetustegevuste suurendamine, tervishoiutöötajate eeskujuks olemine – kõik see vajab samuti lahendust," tõdevad pöördumise saatjad.
Väljaspool Eestit (nt Soomes, Rootsis, Norras) on samuti puudu tervishoiutöötajaid, hinnanguliselt on nende maade kasvava vajaduse taustal varsti täitmata 20 000 ametikohta.
"Kui meie jätkame nii nagu täna, siis täidetakse need ametikohad meie inimestega, kes ei ole mugavuspagulased, vaid soovivad inimväärset tööaega, mõistlikku koormust, töökeskkonnas positiivset õhkkonda ja võimalust ka iseenda tervist hoida," tõdetakse valitsusele saadetud pöördumises.
Küsimusele, kust tuleb raha, et muudatused ellu viia, tuleb vastata küsimusega: kas me vajame jätkusuutlikku tervishoiusüsteemi?
