„See on viimane sugupooltevaheliste erinevate õiguste kants, mille me kõrvaldame,“ ütles Norra kaitseminister Ine Eriksen Søreide Norra rahvusringhäälingule NRK YLE Uutiste vahendusel.
Otsus tähendab seda, et teenistuskõlblikud naised võidakse vastu nende tahtmist ajateenistusse kutsuda. Sõjaväekohustus puudutab 1997. aastal või pärast seda sündinud norralannasid. Esimesed neist lähevad ajateenistusse 2016. aastal.
Norra tüdrukud on ka varem ajateenistusse kutsumisel osalenud, kuid nad on võinud sellest keelduda. Keeldumise võimalus nüüd kõrvaldatakse. Kõik Norra tüdrukud ei ole Stortingi otsusest vaimustatud.
„Ma ei usu, et ma armees vastu peaksin, kui pool ajast kulub füüsilisele tegevusele,“ ütles gümnaasiumiõpilane Frøydis Sannan Akø Oslost NRK-le.
„Me sõltume mitmekülgsest kompetentsist ja neist, kes on motiveeritumad ja kohanevad armeega kõige paremini, olgu nad siis naised või mehed. Ma usun, et see viib naiste arvu suurenemiseni armees,“ ütles Eriksen Søreide.
Praegu läbib ajateenistuse umbes iga kuues norralane. Naiste osakaal on olnud umbes 13 protsenti kõigist ajateenistuse läbinutest.
Eelmise valitsuse eesmärk oli tõsta naiste osakaal armees 20 protsendini. Praegune valitsus ei ole konkreetset eesmärki seadnud.
Norras sündis 1997. aastal umbes 60 000 last. Neist 10 000 valitakse armeesse.
Ajateenistus on kaheosaline. Esimeses osas tegeldakse tervise, kooli, sotsiaalelu, motivatsiooni ja teenistussoovidega seotud küsimustega. Teises osas tehakse teooriaeksam ja füüsilised katsed.
Norra kaitsejõudude personaliteeninduskeskuse teatel on siiski ebatõenäoline, et naisi sunnitaks armeesse, kuigi see hakkab võimalik olema.
„Me kasutame sundust harva. Meil on rohkem ajateenistusse soovijaid kui sellest keeldujaid,“ ütles vanemleitnant Johnny Aateigen.
Ajateenistus kestab Norras 12-19 kuud.
