Doktorantide sotsiaalsed tagatised suurenevad
Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul soovib riik tunnustada doktoriõpinguid karjäärivälikuna.
"Doktorantide sotsiaalsete garantiide tagamine on riigipoolne signaal sellest, et riik tunnustab doktoriõpinguid karjäärivalikuna. Ühegi doktorandi sissetulek ei tohi langeda seoses lapse saamisega," märkis Ossinovski.
Kehtivad seadused tagavad doktorantidele üksnes ravikindlustuse. Doktoranditoetust ei võeta praegu arvesse vanemahüvitise ega pensioni arvestuses.
"Kui doktoranditoetus ei anna doktorandile sotsiaalseid tagatisi, töötavad paljud doktorandid õpingute kõrvalt, ka väljaspool ülikooli, ega saa vajalikul määral õpingutele pühenduda," selgitas Ossinovski.
"Sotsiaalse kindlustatuse laiendamine doktoriõpingute ajal soodustab paindlikke töötamisvõimalusi, sealhulgas töökoormuse vähendamist õpingute ajaks või paremal juhul annab võimaluse teha tööelus paus hariduse omandamiseks," lisas haridusminister.
Vanemahüvitise arvestamisel hakatakse arvesse võtma ka doktoranditoetust
Vanemahüvitise arvestamine doktoranditoetust arvesse võttes on eelnõu üks olulisemaid aspekte. Doktorantidel, kelle sissetuleku moodustavad nii doktoranditoetus kui töötasu, väheneb kehtiva korra kohaselt sissetulek lapsehoolduspuhkuse ajal doktoranditoetuse võrra. Samas on enam kui poolte doktorantide töötasu väiksem Eesti keskmisest palgast. Kui muudatused jõustuvad, arvestatakse doktorandi vanemahüvitis kogu sissetuleku – nii töötasu kui doktoranditoetuse – alusel.
Lapsehoolduspuhkusel olevate doktorantide hulk on viimastel aastatel püsinud samas suurusjärgus. 2013/2014. õppeaastal viibis akadeemilisel puhkusel seoses lapse hooldamisega umbes kümnendik doktorantidest ehk ligikaudu kolmsada inimest.
Riikliku doktoranditoetuse suurus on praegu 383 eurot kuus. See number ei ole muutunud 2005. aastast saati. Riigieelarve eelnõu kohaselt tõuseb doktoranditoetus uuel aastal 10% ehk 422 euroni kuus.
