Hoopis jama lugu on aga haigustega. Olen selles ettevõttes töötamise aja jooksul küllalt tihti haige olnud. Enamik haigusi algavad minul väga äkki ja öösel 40-kraadise palavikuga ülemusele sõnumit saates on ikka väga sant tunne sees. Sest ma tean ette, mis järgneb.

Järgneb see, et kuna mul ei ole võimalik haiguslehte võtta, et ennast korralikult terveks ravida, siis alustan juba öösel intensiivse eneseabiga. Selle tulemusena on mul järgmise päeva õhtuks olemine enam-vähem ja üks päevakene haige oldud. Selle päeva võtan puhkusena välja, et ülemustel ei tekiks muret, et selle päeva eest peab nüüd palka maksma inimesele, kes tegelikult tööle ei tulnudki.

Selliseid ühepäevaseid haige olemisi tuleb ette üsna tihti. Kusjuures olen täiesti kindel, et ülemused ja võib-olla nii mõnigi kolleeg peab seda hoopis joomapäevaks. Tavaliselt inimesed ju äkki nii haigeks ei jää, et tööle ei jõua, ja ühe päevaga terveks ka ei saa.

Minul aga ongi selline omapära, et haigus algab väga äkki ja väga kõrge palavikuga. Muid haigusi mul õnneks ei olegi, ikka tavapärased külmetushaigused. Juba selle kõrge palaviku äkiline langemine tekitab sellise sülditaolise tunde ja no tõesti ei ole võimalik ennast voodist välja vedada ja tööle minna, sest vaatamata kogu mu lobedale töö-elule ei pea ma üksnes tööl käima vaid seal ka tööd tegema.

Kuna meie kollektiivis on palju inimesi, kes samuti käivad haigena tööl, siis toimubki pidev nakatamine. Ei teagi kedagi, kes võtaks haiguslehe, sest see ei ole rahaliselt võimalik.

Seda, mis hinda ma pean lõpuks maksma tervisega mängimise eest, ei tea praegu keegi, aga selge on see, et pidev tõbitsemine ja kiirkorras "tervenemine" ei ole kindlasti hea ja mõjub laastavalt kogu organismile.

Meie riigi seaduste ja kehtiva korra järgi ei ole paraku üldse võimalik haige olla ning ennast korralikult ravida nagu teistes arenenud riikides. Mu soomlasest sõbranna ikka alati räägib, et algul on mõned päevad päris haige, siis natuke vähem haige ja siis võtab veel aega koduste tööde järele tegemiseks, mis suure töötamise ja haiguse tagajärjel on jäänud tegemata, ja alles siis naaseb tööle. Et mõne aja pärast lubada endale korralikku taastusravi ja otsa natuke puhkustki. Ja ei mingeid erilisi probleeme tööandjaga ega rahalise poole pealt. Siin on see vaid unistus.

Hea lugeja, kui tihti sina haiguslehele jääd? Kui haige pead selleks olema? Jaga oma lugu siin või kirjuta aadressil rahvahaal@delfi.ee !

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena