Kangro: minu unistus on see, et puudega inimesed satuvad ühel heal päeval parlamenti
Puuetega inimeste eestkõneleja ja Eesti hooldajate liidu juht Tiina Kangro ütles tänases „Kahekõne“ saates, et töövõimereformi osas on valitsus käitunud asjatundmatult ja huvigruppide arvamust mitte arvesse võttes.
Kangro tõi välja, et taasiseseisvumisaja jooksul on 100 000 Eestis elavat puudega inimest unarusse jäetud.
„Enamik inimesi selle 100 000 sees saab aru, mis on nende võimed ja nad tahaks ka ühiskonnas osaleda, sealhulgas ka tööl käia, aga nad on olnud nurka surutud,“ ütles Kangro.
„Miks see asi viltu kisub, on see, et meil on nii palju ebakompetentseid inimesi sattunud selle asja kallale, et nad ei saa päris täpselt aru, mida nad teevad,“ kritiseeris Kangro töövõimereformi kallal tehtud tööd.
„Poliitikute poole pealt rõhutatakse seda, et nendel inimestel pole keegi mitte kedagi, neil pole olnud võimalust oma elu elada, nüüd me peame neile tulema appi ja aitama neil enda elu elada.“
Kangro sõnul ei ole see adekvaatne hinnang. „See kõik on üks suur ja alatu vale. Vale on see, et seni ei ole mitte midagi olnud võimalik teha ja nüüd me tuleme ja aitame teid tööle ja aitame nina piima sisse.“
Kangro sõnul tooks praeguse plaani järgi koostatud töövõimereform kaasa suure raiskamise, aitamata sealjuures inimesi.
Lisaks tõi Kangro välja selle, et riigi sotsiaalaparaat ei suuda raha kasutada eesmärgipäraselt ning raiskab ka seda vähest, mis Eestil võrreldes Põhjamaadega on. Üks näide sellest on tema sõnul riiklik rehabilitatsioonisüsteem, mis on nüüdseks tõestanud end kui mõtlematult kehtestatud kava.
„Miks meie riigiaparaat ei tööta teemakeskselt ja eesmärgipõhiselt? Miks poliitika segab professionaalset riigijuhtimist?“ küsis Kangro saates, kritiseerides töövõimereformiga kaasas käivat poliitikute omavahelist võimuvõitlust.
Kangro näeb ühe võimaliku lahendusena seda, et riigikogus oleks esindatud ka puudega inimesed, kes kõigis riigi küsimustes kaasa saaksid rääkida. Hetkel tegeleb Tiina Kangro Eesti hooldajate liidu juhtimisega, millega loodetakse oma osa anda riigi paremaks muutmisel.
„Kui me asutasime Eesti hooldajate liidu, siis me ütlesime ausalt välja, et see ei ole mitte selline seltsitegevus, mis aitab inimesi nende kodudes, vaid see on kompetentsete inimeste kogum, spetsialistide, asjaosaliste kogum, kes pakuvad end riigile appi sotsiaalpoliitikat arendama.“
Kangro sõnul on liit valmis olema riigile sõltumatu professionaalne partner. Sealjuures keeldub Kangro nägemast liidu parteipotentsiaali. „Kõik asjad ei saa olla maailmas parteilised, peab olema sõltumatu kompetents, mida rakendatakse Eesti elu arendamisel.“
Samas tõdeb Kangro, et Eesti ühiskonna tervenemiseks oleks vaja, et puudega inimesed ühel heal päeval ka parlamenti pääseksid. „Kui ühel heal päeval oleks meil riigikogus üks pime, üks kurt, paar elektriratastoolis inimest, siis hakkaksid asjad muutuma.“
