Ajateenistus muutub kohustuslikuks ka Eesti naistele?
Norrast saab varsti esimene Euroopa ja NATO riik, kus sõjaväeteenistus on kohustuslik ka naistele. Kaitseväe juhataja Riho Terras ütles eelmisel nädalal, et ta sooviks sama näha kümne aasta jooksul ka Eestis. Delfi küsis Eesti naispoliitikute käest arvamust, et teada saada, kas ideele on olemas poliitiline toetus.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Marianne Mikko nõustus, et ka Eestis võiks ajateenistus olla sooneutraalne.
"Esiteks, kohustusliku ajateenistuse jätkamine on kindlasti vajalik. Uut julgeolekuolukorda silmas pidades, peaks ajateenistus Eestis olema sooneutraalne nagu Norras 1. jaanuarist 2015. Muidugi nõuab see ühiskonnas debatti," arvas Mikko.
"Me võiksime igal juhul sihiks võtta, et tänasest olukorrast, kus ajateenijate hulgas on umbes üks protsent naisi, liiguksime kümne protsendi suunas. Olen kohtunud päris paljude noorte naistega, kes soovivad sõjaväes teenida. Ilma ajateenistust läbimata on see keeruline, et mitte öelda peaaegu võimatu. Me võiksime sellel alal konsulteerida ka eestlasest USA kindrali Tiiu Keraga. Teda peaks teraselt kuulama, miks on hea, kui kaitseväe ohvitseride hulgas on märkimisväärselt naisi," lisas Mikko.
Mikko sõnul peaks võrdsuse nimel naiste ajateenistuse pikkus olema sama pikk kui meestel.
Ka Keskerakonna endine liige Evelyn Sepp toetab naistele kohustusliku ajateenistuse kehtestamise mõtet.
"Ei kujuta ette, miks ei peaks või ei saaks naised panustada oma riigi vabaduse ja terviklikkuse kaitsesse. Ma ei tea, et naiseks olemine oleks puue või takistus, mis välistab tehnoloogia, logistika, psühholoogia, meeskonnatöö või strateegilise juhtimise oskused või võime neid omandada," arvas Sepp.
"Tänase maailma peamine julgeolekuoht tuleneb hoopis infosõjast ja maakaardile mittetõmmatavast "rindejoonest" ja muudest tehnoloogilistest probleemidest. Ma ei kujuta ette, et nendega toimetulekuks olulisest integratsiooniprotsessist oleks võimalik statistiliselt enam kui pool rahvastikust lihtsalt kõrvale jätta," lisas Sepp.
Evelyn Sepa hinnangul peaks ajateenistus senisest suuremat rolli mängima ka ühiskonna integreerijana, naiste suurem kaasamine aitaks seda vaid suurendada.
"Me räägime eesti keelt, aga me räägime nii erinevatest asjadest ja mõistame asju nii erinevalt, et see on ohtlik. Ja sellise vaenu vindumine ja ühiskonnagruppide üksteisest kaugenemine on paras viitsütikuga pomm, mida süüdata ei ole kuigi raske. Seega on vaja leida ka teist tüüpi ühiseid väljakutseid ja platvorm, mille ümber ühineda. Kohustuslik ajateenistus koos selle läbi püstitavate ülesannetega on äraproovitult üks paremaid integreerijaid ja lahendusi," nentis Sepp.
Argumendi vastu, et kohustuslik ajateenistus võtaks paljudel naistel ära vajaliku aja, arvab Sepp, et teenistusaega saaks lühendada.
"Põgus ülevaade tänasest ajateenistuse korraldusest kinnitab, et sõduri baaskoolitus kestab 8-11 kuu pikkusest ajateenistusest vaid 2,5 kuud. On täiesti võimalik, et ka seda saab lühendada ja sisutihedamaks muuta või selle korraldust paindlikumaks teha – senisest enam seda üldhariduskooli õppeprogrammiga siduda ja neid õppeperioode noore inimese elus paremini integreerida," arvas Sepp.
Riigikogu IRL-i fraktsiooni aseesinaine ja riigikaitsekomisjoni liige Kaia Iva jäi aga siiski ettevaatlikumaks ning kohustuslikku naiste ajateenistust hetkel ei toeta.
"Mul on hea meel, et Eestis on naistel nüüdseks võimalus vabatahtlikult osaleda ajateenistuses ning et koolides on tütarlastel võrdselt noormeestega võimalik osaleda riigikaitseõpetuses. Selle suuna jätkuvat ja jõulist arendamist peangi hetkel selles vallas tähtsaimaks. Peame tagama, et võimalikult paljudes koolides oleks heal tasemel riigikaitseõpetus kõigile soovijatele kättesaadav ning et Eestis oleks piisavalt gümnaasiume, kus oleks võimalik valida ka süvendatud riigikaitseõpet," rääkis Iva.
"Kohustuslikku ajateenistust naistele ma hetkel Eestisse siiski ei oota. Oleme olukorras, kus teeme pingutusi, et luua naistele võrdseid võimalusi käia tööl, osaleda ühiskondlikus elus ja poliitikas. Meil on endiselt probleemiks töö- ja pereelu ühitamine, nagu näiteks lasteaiakohtade puudus ja vähe võimalusi töötada osaajaga. Need kitsaskohad pärsivad laste sündi. Sellises olukorras kohustuslik ajateenistus ilmselt sunniks naisi sünnitamist veelgi edasi lükkama, mis oleks äärmiselt kahetsusväärne," arvas Iva.
