Kohus Toom vs kapo asjas: Yana Toomil on õigus oma vaateid väljendada ka siis, kui need kahjustavad kogukondade lõimumist
Nimelt kirjeldas kaitsepolitsei oma 2011. aasta aastaraamatus seda, kuidas mitmed Keskerakonna poliitikud, nende seas ka Yana Toom, võitlesid venekeelsete koolide osaliselt eestikeelsele õppele ülemineku vastu. Toom polnud kapo aastaraamatus kirjutatuga nõus ja kaebas kapo kohtusse.
Tallinna halduskohus jättis õiguse kapole, ringkonnakohus aga Toomile. 9. oktoobril jättis riigikohus kapo taotluse menetlusse võtmata ja ringkonnakohtu lahend jõustus.
Ringkonnakohus nõustus kapo seisukohaga, et riiklik julgeolek sõltub haridus- ja integratsioonipoliitika edukusest ning venekeelse keeleruumi säilitamisele suunatud poliitika ei tööta kaasa venekeelse ühiskonna konsolideerumisele eesti ühiskonda ning võib viia rahvussuhete pingestumiseni ja sellega kaasnevate ohtudeni riiklikule julgeolekule.
Samuti leidis kohus, et kapol oli õigus lähemalt uurida Toomi tegevust riigi hariduspoliitikale vastu töötamisel.
Toom levitas nii meedias kui avalikel koosolekutel seisukohta venekeelse õppe säilitamise vajadusest, ent seda kaitseb ringkonnakohtu hinnangul tema õigus sõnavabadusele.
"Demokraatlikus õigusriigis ei ole ka kohaliku omavalitsuse ametnikul keelatud omada ja levitada riigi haridus- ja integratsioonipoliitika osas sellest erinevat seisukohta," leidis kohus.
Esimese astme kohus märkis, et kuigi Toom ei kutsunud üles vägivalla abil eestikeelsele haridusele üleminekut takistama, kasutas ta avalikes üleskutsetes sõnastust, mis levitasid venekeelse elanikkonna hulgas umbusku ja võõristust Eesti riigi vastu, kujutasid vene kogukonda õigusteta pantvangina, keda Eesti riik karistamatult alandab ja solvab, ning kutsus üles otsustavalt asuma oma õiguste kaitsele.
Ringkonnakohus ei nõustunud selle seisukohaga ja viitas Euroopa
Inimõiguste Kohtu praktikale, mille kohaselt lähevad väljendusvabaduse kaitse alla ka sellised eneseväljendused, mis ründavad, šokeerivad ja häirivad riiki või mõnda selle sektorit.
"Isikule, kes avaldab oma veendumusi ja ideid ning kutsub
üles kasutama seaduses ettenähtud meetmeid oma õiguste teostamiseks, ei saa ette heita teema tundlikkusest tulenevat ohtu vägivallapuhangutele," leidis ringkonnakohus.
Seega leidis kohus, et kapo tegevus põhiseadusliku korra kaitsel ei andnud kapole õigust Toomi nime selles kontekstis kapo aastaraamatus ära trükkida.
Kapo kirjutas, et Toom survestas vene koole esitama taotluseid venekeelse õppega jätkamiseks. Kohus leidis, et kapo ei suutnud põhjendada, miks nimetati Toomi tegevust survestamiseks.
Nimelt teatas suurem osa tunnistama kutsutud koolijuhtide koosolekul osalenud koolijuhidest või kooli hoolekogude juhtidest, et ei tundnud Toomist lähtuvat survet, kuigi kaks tunnistajat nimetasid tema esinemist koosolekul "väga emotsionaalseks ja manipuleerivaks". Ometi ei tähenda see survestamist, mistõttu kohus leidis, et kapo avaldas ebakohaseid väärtushinnanguid.
