Rootsi peaminister: Euroopa Liidu liikmesriigina oleks Rootsi Venemaa rünnaku korral solidaarne Eestiga
Rootsi uus peaminister Stefan Löfven kohtus täna Stenbocki majas oma Eesti kolleegi Taavi Rõivasega. Kuigi peaministrid arutasid omavahel Euroopa Liidu sisese koostööga seonduvat, ei pääsenud nad ajakirjanike ees ebamugavatest küsimustest julgeoleku teemadel.
Löfveni käest küsiti viimastel päevadel Stockholmi lähestikus saarestikus toimuva kohta – spekulatsioonide kohaselt oli Rootsi vetesse sattunud Vene allveelaev.
Rootsi peaministri sõnul ta allveelaeva juhtumit Taavi Rõivasega ei arutanud ning kuni ei ole avalikult öeldud, mis Rootsi vetes siiski juhtus, ta ei ole ka õige inimene teemat kommenteerima.
Delfi küsis Stefan Löfveni käest, kas Rootsil on olemas plaan juhuks, kui Eesti peaks saama Venemaa poolse rünnaku osaliseks. Rootsi ei ole teatavasti NATO liige ning artikkel 5, mis peaks tagama NATO liikmesriikide üksteise kaitse, sellele riigile ei kehti. Peaminister Löfveni kinnitusel ei kavatse tema riik ka taotleda NATO liikmelisust.
Rootsi peaminister ei nõustunud väljendama oma selget seisukohta Rootsi käitumise üle Venemaa vastase agressiooni puhul Eesti vastu ning pidas antud stsenaariumit spekulatsiooniks. Küll aga rõhutas ta, et Rootsi avaldaks Eestile solidaarsust kui Euroopa Liidu liikmesriik.
„Euroopa Liidus on ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika klausel, mis tähendab, et iga riik saab valida, mis abi tal on võimalik teisele liikmesriigile anda rünnaku puhul,“ ütles Löfven.
Samuti kinnitas Löfven, et Rootsi peab suhteid Balti riikidega väga oluliseks.
„Minu esimene välisvisiit peaministriks saamise järel oli Soome ning teine visiit Eestisse,“ nentis Rootsi peaminister.
Stefan Löfven sai Rootsi peaministriks pärast seda, kui seni opositsioonis olnud sotsiaaldemokraadid võitsid hiljuti Rootsi parlamendivalimised.
