Yana Toom kirjas haridusministrile: koolijuhid peaksid arvestama jõuluvaheaja määramisel ka vene õigeusklike pühadega
Euroopa Parlamendi liige Yana Toom saatis Eesti haridus- ja teadusministrile Jevgeni Ossinovskile kirja, milles pöörab ministri tähelepanu asjaolule, et paljud Eesti elanikud ja kodanikuühendused ei ole rahul, et kooli jõuluvaheaeg hõlmab vaid luterliku kiriku jõulupühi ning ignoreerib õigeusklike jõulupüha, mida tähistatakse Julianuse kalendri järgi 7. jaanuaril.
„Eesti Vabariigi põhiseaduse § 40 kuulutab, et “riigikirikut ei ole“. Kuid ometi on mõningad kirikupühad, mida luterlik kirik pühitseb, s.h. jõulud (jõululaupäev 24.12, esimene jõulupüha 25.12 ning teine jõulupüha 26.12), meil ametlikud riigipühad,“ kirjutab Toom.
Üks Toomi poole õigeusu jõulude ja koolivaheaja küsimusega pöördunud kodanikuühendus on Eestis tegutsev Inimõiguste Teabekeskus, kes on varem kirjutanud ka Eesti Vabariigi õiguskantslerile, paludes tema seisukohta õigeusklike jõulupäeva mittearvestamise kohta kooli jõuluvaheaja kuupäevade määramisel.
Õiguskantseri seisukohta väljendab 24.04.2014 vastuskiri nr 6-3/140544/1401849: „Tänapäeval pole Eesti avalik-õiguslikus koolis kirikupühade tähistamisel kohta“ ning „sõna „jõulud“, „jõuluaeg“ või „jõuluvaheaeg“ riigi- ja munitsipaalkoolide kontekstis ei oma tänapäeval kirikupüha tähendust. (…) Tegu on rahvatraditsioonidel põhinevate pühadega, mille sisuks on talvise pööripäeva tähistamine.“
Toom oma kirjas toob aga esile selle, et 2011. aasta rahvaloenduse andmetel ületas Eestis õigeusklike üldarv (176 773) märkimisväärselt luterlastest usklike hulka (108 513).
Eestis kehtestab koolivaheajad haridus- ja teadusminister. Vastavalt ministri määrusele kestab 2014./2015. õppeaasta jõuluvaheaeg kuni 4. jaanuarini, mis tähendab seda, et ka sel korral on õigeusklike jõulupüha 7. jaanuar 2015 tavaline õppepäev. Samas sätestab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõik 7, et kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad.
„Austatud härra minister, pöördun Teie poole palvega aktiivselt informeerida koole võimalusest koolivaheaegu ümber paigutada, arvestades muuhulgas kogukonna religioosseid, kultuurilisi ja muid õpilaste enamuse eripärasusi. Usun, et selline tegevus aitaks leevendada meie ühiskonnas suure grupi, pean silmas õigeusklikke perekondi, muret ja tõrjutuse tunnet, kui – riigikiriku puudumisel – arvestatakse nende laste jõuluvaheaega üksnes luterliku kiriku jõulupühade järgi, jättes tähelepanuta kaks nädalat hiljem tähistatavad õigeusu jõulud,“ kirjutab Toom.
Euroopa Parlamendi saadik tsiteerib ka Eesti Kirikute Nõukogu, kelle seisukoht on järgmine: "EKNi liikmeskirikud väljendavad ühtset seisukohta, et jõulud ei ole eesti kultuurikontekstis kindlasti mitte ainult talvise pööripäevaga seotud rahvatraditsioonide kogu, vaid on selgelt kristlik püha, mil Jeesus Kristuse sünnipäeva tähistavad sajad tuhanded kristlased Eestis ja üle maailma. Leiame, et haridus- ja teadusministeerium peaks laiemalt tutvustama põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõikes 7 antud võimalust. Seda võimalust tuleks tutvustada eriti nendes piirkondades, kus valdav osa elanikkonnast peab neid pühi Julianuse kalendri järgi ja on praegu sunnitud oma lapsed kooli saatma just pühade ajaks. Talvise koolivaheaja kuupäevade nihutamine sellistel juhtudel aitaks kaasa perekondade ja kooli parematele suhetele ning erinevate rahvuste ja usuliste veendumustega inimeste usuvabaduse kaitsele“ (Eesti Kirikute Nõukogu 15.10.2014 kiri nr 5/393).
