Lugeja: oleksin parem kodumaal postitantsija kui üksik ja õnnetu ärinaine maailma teises otsas!

Lugesin täna Ekspressist mingi naise väidetavat edulugu. Sellest, kuidas keegi temasse ei uskunud ja nüüd ta kaugel maal miljoneid kokku ajab. Küll nimetasid õpetajad teda postitantsijaks ja jumal teab kelleks.

Minu arust on tegemist ehtsa põgenemislooga, kus kodus hakkama ei saadud ja siis kuskile minema põgeneti. Teada värk, kuidas noored kuskile maailma teise otsa jooksevad, sest seal väidetavalt mingi õnnemaa asub. Aga ei asu! Tean, sest olen käinud! Ja uskuge või mitte, teenisin ka hästi, aga selle asja juures oli üks aga — ma ei olnud õnnelik. Täpselt nagu see naine, ei olnud mul peret ega mitte kedagi. Mees jättis maha ja nii ma siis üksi seal oma korteris passisingi.

Nüüd olen Eestis tagasi, saan keskmist palka, mul on pere ja ma olen ÕNNELIK. Ausalt öeldes oleksin parem postitantsija siin kodumaal kui üksik ja õnnetu ärinaine kuskil teises maailma otsas!