DELFI VIDEO: Urmas Kruuse: Eestis võib edaspidi elundeid siirata üksnes TÜ kliinikum või PERH

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse sõnul korrastab lõppeval nädalal valitsuses heakskiidu saanud eelnõu rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise korraldust Eestis.

Eestis võib edaspidi elundeid siirata üksnes Tartu ülikooli kliinikum või Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH). Kehtiva korra kohaselt võib elundeid siirata iga eriarstiabi osutaja, kellele on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel antud eriarstiabi osutamiseks tegevusluba.

Eelnõuga täpsustatakse rakkude, kudede ja elundite hankimises, käitlemises, siirdamises ning nende tegevuste rahastamises osalevate institutsioonide õigusi ja kohustusi, aga samuti ka isikute doonoriks olemise tahteavalduste tegemist.

Sätestatakse, kuidas saab piiratud teovõimega isikust doonor, kuidas peetakse elundi siirdamise ootelehte ning millistel tingimustel registreeritakse isikuid ootelehele; kuidas tuvastatakse selle isiku surma, kellest saab rakkude, kudede või elundite doonor ning kes võib tegeleda elundi siirdamisega Eestis.

Eelnõu sätestab, et elundi siirdamise ootelehte peetakse edaspidi elundipõhiselt ning tsentraalselt üle Eesti.

Elundi siirdamise ootelehele registreeritakse lähtuvalt meditsiinilistest vajadustest isik, kes on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba, või Euroopa Liidu kodanik, kellel on alaline elamisõigus.

Erandkorras võib ootelehele registreerida ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna või kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku tingimusel, et ootelehe pidajale esitatakse garantii elundi siirdamise rahastamise kohta ja isiku omakäeliselt allkirjastatud kirjalik kinnitus selle kohta, et ta ei ole mõnes teises riigis elundi siirdamise ootelehele registreeritud.

Eelnõu näeb siirdamise taristuna ette rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise, ja siirdamise riiklik süsteemi loomise.

Siirdamise taristu koosseisu kuuluvad siirdamisnõukogu, riiklik siirdamisasutus, siirdamiskeskused, rakkude, kudede, elundite hankijad ja käitlejad, haigekassa, sotsiaalministeerium, terviseamet ja ravimiamet.Eelnõuga laiendatakse elus elundidoonorite ringi, kes võivad nüüd annetada oma elundi isikule, kellega on neil geneetiline või emotsionaalne side.

Eelnõuga luuakse riigisisesed eeldused liitumiseks rahvusvaheliste elundivahetusorganisatsioonidega. Riiklik siirdamisasutus võib sõlmida kokkuleppeid surnud doonorilt eemaldatud elundite vahetamiseks Euroopa Majanduspiirkonna või kolmandate riikide elundivahetusorganisatsioonidega.

Eelnõu vastuvõtmisega korrastub rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise korraldus Eestis. Eelkõige muutub elundi siirdamise korraldus arusaadavamaks ja läbipaistvamaks.

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Komisjoni rakendusdirektiiv 2012/25/EL, millega kehtestatakse siirdamiseks ettenähtud inimelundite liikmesriikidevahelist vahetust käsitleva teavitamise kord. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 10. aprill 2014.