Taavi Minnik: Putini Novorossija projekti lõpp
Kui enne oktoobripööret ja kodusõda tähendas Novorossija 18. sajandil Vene Impeeriumiga liidetud alasid, mis tänapäeval asuvad Ida- ja Lõuna-Ukrainas ning Lõuna-Venemaal, siis Putini Novorossija kujutab endast groteskset ja kõverpeeglist paistvat maailma. Novorossijas tegutsevad kangelased, nagu autovaras Motorolla, telekaamerate ees noaga mängiv habemik Babai, olmeprügi keskel bikiinides puusi hööritav kultuuriminister, eurasianistliku filosoofi poeg Borodai, nohiklik sõjapealik Strelkov-Girkin ning „rahvakuberner" Gubarev, kes veel hiljuti teenis perefirmas leiba Ded Morozina. Antud seltskond ei jää oma värvikuselt alla kaasaegsele Venemaa sõubisnisile.
Samas hakkab karneval nimega Novorossija paratamatult otsa lõppema. Hiljuti on sellele tähelepanu juhtinud näiteks vene opositsiooni juht, endine peaminister Boris Nemtsov. Suurem osa Novorossija värvikaid juhte on avalikkuse eest juba kadunud. Lisaks on Venemaa oma vägesid Ukraina piiridelt ja sõjategevuspiirkonnast välja tõmmanud.
Muutunud on ka suhtumine Venemaalt Donbassi sõdima voolanud marurahvuslastesse ja teistesse lumpenproletariaadi esindajatesse, keda nüüd võib Ukrainast tagasipöördumisel tabada Venemaa piirivalvuri kuul või arreteerimine.
Marodöörlus ja räkit
Siinkohal tasub meenutada, et Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi paragrahv 208 keelab Venemaa kodanikel osalemise välismaistes ebaseaduslikes relvaformeeringutes, paragrahviga 359 on kriminaliseeritud palgasõduriks olemine. Muide, seni olid Ukrainas sõdivad mehed Venemaa naiste hulgas tunduvalt populaarsemad harilikust vene mehest. Sõda Ukrainas tähendas kodustele pakke raha ja väärtesemetega.
Seda, millisel teel need esemed omandati, võib vaid oletada, kuid vihjeid annab selle kohta Novorossijas lokkav marodöörlus ja räkit. Üks suures tehases töötav tuttav rääkis mõni aeg tagasi loo, kuidas nende tehaseväravasse ilmusid suvise „humanitaarmissiooniga" tuntuks saanud valged KaMazid. Humanitaarabi asemel oli veokite lastiks Donetski oligarhi Ahmetovi tehaste sisseseade, millest hoolikad „separatistid" värvilised metallid ja muud väärtuslikumad osad juba endale haaranud.
Erinevate meediakanalite teatel on võitlus vanametalli pärast, mida tööstuslikus piirkonnas, nagu Donbass kahtlemata lademetes leidub, põhjustanud ridamisi tulevahetusi erinevate „separatistide" grupeeringute vahel. Mõned Venemaalt saabunud „vabatahtlikud" on tagasipöördumise võimatusega leppinud ning võtnud endale Ida-Ukrainas kohalikud naised, lootusega seal uut elu alustada.
Äärmuslastest ning kriminaalsest kontingendist vabanemine on Putini režiimile Ukraina konflikti üks positiivsemaid tulemeid. Seda eriti praegusel ajal, mil tugevasti kõigub Putini-Venemaa viimase 15 aasta lipukirjaks olnud „stabiilsus". Hinnad on 2014. aastal kiirelt üles galopeerinud, kuid samal ajal on riigiteenistujate palkasid kärbitud ning avalikus sektoris ulatuslikult koondatud. Kuigi arstiabi kvaliteet ja selle kättesaadavus on niigi alla arvestust, on kärbitud ka meditsiinitöötajate arvu. Üheks viimaseks uudiseks on olnud pensionifondi külmutamine.
Mida saavutati?
Mida positiivset on üldse Putini-Venemaa oma sekkumisega saavutanud? Õigupoolest mitte midagi. Ukraina välispoliitilist Lääne-orientatsiooni pole suudetud muuta ja täna tunduks uskumatu, et Ukraina oma kunagise „suure venna" orbiidile tagasi pöörduks. Rikutud on ka suhted Läänega. Maismaaühendust Krimmiga pole enne torme ja Kertši väina külmumist (kuid sel talvel ta ilmselt külmub) saavutatud. Kukuvad toornafta hinnad ning rubla kurss, mida veel hiljuti Putin vaimusilmas dollari ja euro kõrval kolmanda suurema maailmavaluutana kujutles.
Tulle tagasi loo alguses kirjeldatud Novorossija värvikate tegelaste juurde, on ka tallinlastel võimalik sealsest karnevalist osa saada. 8. novembril esineb Nordea kontserdimajas kuulus Venemaa näitleja ja aktiivne „Novorossija kisakoori" liige Ivan Ohlobõstin oma „hingeliste" monoloogidega (Ohlobõstini enda käsitluse järgi on „hing" ainult õigeusklike rahvaste esindajatel).
Säärane etendus toimub ajal, mil keelati Venemaa estraaditähtede Kobzoni ning Valeria esinemised Londoni vene diasporaale. (Venemaal hüütakse uusvenelaste ning oligarhide meelislinna juba naljatlevalt Londongradiks).
Kes aga 8. novembrini oodata ei malda, võib suvel Ukrainast välja saadetud Ohlobõstini paremäärmuslikke monolooge jälgida tema Twitteri kontolt. Endine vaimulik ja tänane populaarne seriaalinäitleja küsis näiteks 9. septembril järgmist: „Kas ei oleks juba aeg asutada Venemaa fašistlikku erakonda, mis ühendaks patriootlikud liikumised Venemaal, Novorossijas ja Dnestri ääres?" (Не пора ли создать "Рашистскую партию", которая объединит все национально-патриотические движения России, Новороссии и Приднестровья?") Ning lisas samas, et antud partei peaks edasi laienema ka Baltikumi, Serbiasse, Kreekasse ning seejärel üle terve maailma. Säärase vajaduse põhjuseks peab ta seda, et terve maailm on vaevlemas „surmahaiguse" käes ja vajab ravi. Ravi saab aga tulla ainult vene rahva käest, nagu märgib Ohlobõstin.
