Seemnete sertifitseerimise ja sordikaitse riigilõivud muutusid kulupõhiseks
Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai selgituste kohaselt järgivad uuest aastast planeeritavad riigilõivude muutused põhimõtet, et need oleks senisest enam kulupõhisemad.
"See tähendab, et nad kataksid arvestatava osa järelvalvekulutustest," selgitas Kevvai ja täpsustas, et muudatused puudutavad sordikaitse ja sortide registreerimise, seemnete sertifitseerimise ja mahepõllumajanduse valdkonda.
"Seemnete sertifitseerimist, sordikaitset ja sortide registreerimist ning mahepõllumajanduse valdkonda puudutavaid lõive korrigeeritakse, et need oleksid rohkem proportsioonis põllumajandusameti poolt tehtavate toimingute reaalsete kuludega," põhjendas Kevvai.
Saadud sertifikaadiga saab põllumees müüa oma tooteid kõrgema hinnaga
Tema sõnul tuleb meeles pidada, et riigilt saadavate sertifikaatide ja tõendite toel on ettevõtjal võimalik turustada oma tooteid kõrgema hinnaga. Kevvai tõi näiteks mahetoodangu või sordiseemne.
"Praegu on katnud lõivud mõlema puhul keskmiselt viiendiku tehtud kulutustest, ülejäänud on maksumaksja kanda," rääkis Kevvai. "Nüüd see proportsioon veidi paraneb, kuid endiselt jääb oluline osa kulust maksumaksja kanda."
Kevvai sõnul on põllumajandusametis kasutusel põhjalik kulude jälgimise ja jaotamise süsteem, mis aitab neil esiteks töötada efektiivsemalt ja teiseks näitab selgelt, kui palju erinevad järelevalvetoimingud ja sertifitseerimised maksavad.
"See näitab, et mitmetes valdkondades olid lõivud tegelikust kulust peaaegu kümme korda väiksemad. See pole kestlik," ütles Kevvai. "See on nii Eestis kui ka Euroopa Liidus laiemalt suundumus, et lõivud peaksid olema selgemas proportsioonis ettevõtjate tarvis tehtavate toimingute kuludega."
Kevvai tõi näiteks, et Euroopa Liidus on ka riike, kus need tegevused on riik delegeerinud erasektorile ja seal tuleb ettevõtjatel mõistagi kanda 100 protsenti kuludest.
Lõivude muutmist kavandades analüüsiti Kevvais õnul ka mõju sektorile. "Siinjuures on pelgalt lõivude omavahelise võrdlemise asemel paslik vaadata nende mõju tootmisele," ütles ta ja tõi näiteks, et seemnesektori puhul on praegu sertifitseerimise kulu keskmiselt 0,5 protsenti seemne müügihinnast, uute lõivudega tõuseb see 1,7-protsendini. "See on oluline, kuid mitte määrav tõus."
Kevvai möönis, et väga väikeste partiide puhul on see osakaal mõistagi suurem, sest tehtavate toimingute kulu jaguneb väiksema tootekoguse peale. Viidates sertifitseerimiste statistikale lisas ta, et ülekaalus on siiski suuremad kogused.
Mahepõllumajanduse puhul tuleb mõjude analüüsimisel paralleelselt silmas pidada ka toetuste muudatusi. Kevvai märkis, et samal ajal lõivude suurenemisega suurenevad ka mahepõllumajandusele makstavad toetused 36,4 miljoni euro võrra.
Aastatel 2007-2013 oli toetuste suurus 55,8 miljoni eurot, tõustes nüüd aastatel 2014-2020 92,2 miljonit euroni.
