Ukraina Vene-meelne publitsist peab Eesti Vabadussõda ja sõda Donbassis samaväärseiks
„Krimm ja Donbass eraldusid Ukrainast ebaseaduslikult selles mõttes, et Ukraina seadused ei näinud sellist protseduuri ette. Aga kas Vene impeeriumis olid olemas seadused, mis reglementeerisid mingi kubermangu eraldumisõigust?“ küsib Taljaronok väljaandes Russkaja Vesna Newsbalti vahendusel.
Vastates väidetele, et referendumid Krimmis ja Donbassis toimusid Vene tääkide ähvardusel, tuletab Taljaronok meelde, et manifest Eestimaa rahvastele avaldati 1918. aasta 23. veebruaril sakslaste okupeeritud Pärnus ning 25. veebruaril Revelis, kui sinna saabusid Saksa väed. See tähendab Taljaronoki sõnul, et ilma keiser Wilhelmi tääkideta poleks manifest saanud kuidagimoodi ilmavalgust näha.
Edasi kirjutab Taljaronok, et Eesti Vabadussõjas sõdis eestlaste poolel palju Soome vabatahtlikke, mistõttu pole midagi imelikku selles, et Donbassile tõttab appi tuhandeid Vene vabatahtlikke, kes juhinduvad rahvuslikust solidaarsusest.
„Lõppematuid katseid leida Donbassis väeosi, mis alluvad otseselt Venemaa valitsusele, pole veel edu saatnud. Ja vaevalt saadabki. Selle eest ei saa keegi eitada otseselt Berliinile ja Londonile allunud väeosade osalemist Eesti vabadussõjas,“ kirjutab Taljaronok. „Näiteks Saksa armee 405. jalaväerügement kaitses punaste eest Narvat, Briti eskaader kontradmiral Sinclairi juhtimisel osales aga Reveli tulistamises ja sinna dessandi saatmises. Miks siis nimetavad Eesti vaatlejad Punaarmee operatsioone Eestis agressiooniks aga Ukraina armee operatsioone Donbassis vabadusvõitluseks?“
Tuntud Vene ajaloolane, Suure Isamaa partei juht Nikolai Starikov ütles artiklit kommenteerides: „Reegel on siin üks – tühje territooriume, riigivaakumit maailmas ei ole. Kogu planeet koosneb riikidest. Ja kui luuakse UUS riik, rikub ta vältimatult nende riikide seadusi, mille territooriumil see luuakse. Teistmoodi lihtsalt ei ole. Ei ole olnud ega saa olema.“
