Tarmo Loodus Viljandi koolitulistamisest: iga inimese kõrvale ei ole võimalik panna politseid

Viljandi Kutseõppekeskuse direktor ja kunagine siseminister Tarmo Loodus kutsus üles kõiki inimesi kasvatama lapsi nii, et nende väärtushinnangud oleksid paigas ja peresuhted usalduslikud, sest iga inimese kõrvale ei ole meil kunagi võimalik panna politseid.

"Koolijuhina saan seda öelda, et olen õpetajaid teavitanud, et õpilaste suhtes tuleb olla jätkuvalt võimalikult tähelepanelik, korrektne ja hooliv. Iga õpilase muret tuleb märgata," sõnas Loodus. Koolijuht rõhutas, et see on vajalik selleks, et koolirahu tagasi saada.

Looduse sõnul on selliseid asju, mis eile Viljandi Paalalinna koolis aset leidis, pea võimatu ära hoida.

"Lapse esmased kasvatajad on ema ja isa," kordas Loodus ka Paalalinna kooli direktori juba eile välja öeldud sõnu. "Peame vanematena olema kursis sellega, mida meie lapsed teevad. Meie vastutame oma laste kasvatamise eest. See on ainuke tõsine garantii, et lapse väärtushinnangud on paigas, ka arusaamine, et surm on lõplik ja tagasipöördumatu."

Loodus on eile Viljandis saksa keele õpetaja tapnud 15-aastase noormehe isaga kokku puutunud Viljandi Gümnaasiumi hoolekogus, mille esimees on noormehe isa. Loodus iseloomustas teda kui väga mõistlikku ja väga asjalikku meest. "Praegu on meil ennatlik teha järeldusi, enne kui ei ole asjad uuritud ja selgeks saanud," ütles Loodus. "Igas peres võib olla asju, mida me ei ole märganud."

Looduse sõnul on hea, kui mõnigi koolis tekkiv probleem on rahumeelselt välja elatud ja saanud seal ka õiglase lahenduse, sest siis ei kee see edasi, probleem laheneb.

Sissepoole elamine võib tema sõnul tekitada olukorra, kus ei õpetaja ega kasvataja, aga ka pere ei pruugi probleemi märgata. "Kui laps ei räägi ja on kinnine, siis on võimalik, et me ei näe kõike ja mure jääb hinge," sõnas Loodus. "Kindlasti ei ole vägivald lahendus."

Turvaväravad ei aita

Looduse sõnul ei peaks küll võõras inimene saama ühtegi kooli vabalt sisse marssida, aga kool ei saa olla ka vangla. Pigem on tema sõnul määravaks ikka kasvatus ja väärtushinnangud, mitte turvaväravad või metallidetektorid.

"Kuidas suudaks ühiskond ja kool igat inimest hakata jälgima?" küsis Loodus. "Kas me seda tahame, kas me seda suudame ja kas me oleme selleks valmis? Mina seda ei soovi."

Ta tõi näiteks, et riigikokku sisenedes me läbime detektori, aga ei pidanud mõistlikuks, et nii oleks see iga kooli, lasteaia või ühiskondliku asutuse puhul. "Kui see saab olema ühiskonnas otsus ja lahendus, siis tuleb seda teha," lisas ta.

Koolijuhi sõnul tuleb vaadata, kuidas on toiminud muu maailm, kus tulistamisjuhtumid on aset leidnud. "Soomlased on selle olukorra üle elanud ja teinud oma järeldused," rääkis Loodus. "Nemad ei ole metalliotsijaid kooli uste juurde pannud. Nad tegelevad probleemsete laste ja peredega ning püüavad ohuolukordi igati ennetada."

Abi võib olla turvamehest

Küll aga peaks Looduse hinnangul olema suuremates koolides turvatöötaja, kelle ülesanne on tagada koolis elementaarne kord, kelle poole õpetaja või õpilane saaks abivajades pöörduda.

„Kui antud juhul oli õpilane rahulik, siis paljudel juhtudel jäävad õpetajad õpilaste käitumise ohjeldamisel jänni," rääkis Loodus. Mõnes riigis on õpetajal klassis turvanupp, millega saab kutsuda turvatöötaja, kellel on õpetajast rohkem volitusi ja kes viib vajadusel probleemse õpilase rahunemise ruumi.

"See on kooli julgeolekut laiemalt puudutav teema ja selle ellu viimiseks on vaja omavalitsuse ja riigi head tahet," rääkis Loodus.