USA ajaloolane: Putini tõeline eesmärk pole Ukraina, vaid Euroopa destabiliseerimine
„Kõige tähtsam on tunnistada, et Venemaa poliitika peamine objekt suhetes Ukrainaga ei ole mitte Ukraina ise, vaid Euroopa. Venemaa jõupingutused Ukraina destabiliseerimiseks on osa suurest Euroopa destabiliseerimise plaanist,“ ütles Snyder Leedu Delfile.
Snyderi sõnul ei maksa loota, et vaherahu või valimised Ukrainas muudavad Venemaa poliitikat. Seda ei muuda mingid sündmused, kuigi sellesse usutakse. Kuni Venemaa ei muuda sisuliselt oma poliitikat Euroopa Liidu suhtes negatiivsest positiivseks, on sündmuste käik Snyderi hinnangul endine.
Vene propagandat tuleb Snyderi arvates käsitleda poliitilise marketingina, selle autoreid ei huvita ei tõde, ei tagajärjed ega valijate arvamus levitatava vale kohta.
Esimene efektiivne vale oli Snyderi sõnul see, et Ukraina revolutsionäärid on fašistid. Snyder märgib, et see on loomulikult täielik lollus ja sellel pole midagi ühist tegelikkusega, kuid mõni kuu viis see eksiteele ka lääne meedia, eriti Saksa oma.
Teine toimiv vale oli see, et tegemist on geopoliitilise võitlusega, ütleb Snyder. Kui see on geopoliitiline võitlus, on sellesse tõmmatud vaid Venemaa ja USA, ukrainlased võib unustada. See oli mugav ka sellepärast, et suur osa eurooplasi ei taha võtta omale vastutust Ukraina eest ning nende arvates peab seda tegema USA.
Neid kahte asja korratakse Snyderi arvates veel kaua. Sündmused Ukrainas ei mõjuta Vene propagandat, sest selle aluseks ei ole mitte sündmused, vaid nende soovitavad versioonid, mis võivad Euroopas reaktsiooni esile kutsuda.
Kui rääkida propagandast, ei olnud Kremli jaoks tähtis mitte teiste veenmine oma tões, vaid kiire tegutsemise vahendite hankimine, ütleb Snyder. Kuni ta selgelt valetas, et Krimmis on sisekonflikt, et seal ei ole Vene sõjaväelasi, oli annektsioon lõpule viidud. Siis said eurooplased Snyderi sõnul aru, et neid on lolliks tehtud, ega tahtnud selle küsimuse juurde enam naasta.
Lisaks sellele on Vene propaganda suunatud valusatesse kohtadesse, märgib Snyder. Venelased mõistavad ameeriklasi palju paremini, kui ameeriklased neid ja teavad ameeriklaste kõige tundlikumaid kohti. Üks neist on Snyderi sõnul see, et kõik on ameeriklaste süü. Snyder ennustab, et venelased kordavad veel palju kordi, et USA vastutab Ukrainas toimuva eest. Ameeriklaste jaoks on see liiga keeruline, eurooplased on aga sellest küsimusest eemaldunud – nad võivad tegudest hoiduda ja samuti kõiges ameeriklasi süüdistada.
Veel üks põhjus, miks Vene propaganda toimib, on lääne meedia standardid, ütleb Snyder: lääne ajakirjanikud usuvad, et on kaks poolt ja kui Ukraina versioon on nõrk (nagu kahjuks on ka juhtunud) ja Vene oma palju tugevam, siis võidab tugevam, kuigi see on tegelikkusest kaugel. Lääne ajakirjanikud ei saa mõnikord aru, kuidas neid ära kasutatakse, et neile ei esitleta mitte ühe poole seisukohti, vaid poliitilist versiooni ja propagandat.
Viimane põhjus, kuigi see pole enam aktuaalne, on Snyderi sõnul see, et Kiievisse on sõitnud liiga vähe lääne ajakirjanikke, kes oleksid reaalseid sündmusi oma silmadega näinud.
Küsimusele, kas Euroopa on Venemaalt saadud õppetunnist õppust võtnud, kas ta muutub ettevaatlikumaks ja kiiremaks, vastab Snyder jaatavalt, kuigi Vene propagandat on endiselt kõik kohad täis. Kreml ei ole Snyderi sõnul seotud mingisuguste eetiliste normide, arvamuste erisuse põhimõtete ja seadustega, mistõttu võib suunata kogu energia taktikasse ja tehnikasse, jõudes suurepäraste tulemusteni. Krimmi propaganda juhtumit siiski Snyderi hinnangul korrata ei õnnestu, sest inimesed juba teavad, et Vene propaganda on olemas.
Kogu Euroopa poliitiline klass on aru saanud, et Vene propaganda ja Venemaa käitumine on kaks eri asja, märgib Snyder. See on kahjuks Venemaale: kuigi ta mõjutab endiselt ühiskondlikku arvamust, Euroopa poliitikud teda enam ei usalda. Peamine on Snyderi sõnul aga see, et Euroopal on väga raske tunnistada, et see konflikt ei ole Ukraina pärast, vaid Euroopa pärast: Venemaa tahab tegelikult Euroopat nõrgestada.
Kas Venemaa presidendil Vladimir Putinil on õnnestunud oma eesmärgile jõuda ja Euroopa lõhki ajada, panna teda oma jõus ja väärtustes kahtlema, on Snyderi sõnul veel vara öelda. Euroopat on aga alandatud ja näidatud kätte tema puudused. Venemaa on järjekindlalt toetanud euroskeptilisi poliitilisi jõude Euroopas, separatistlikke liikumisi, ta on toetanud separatiste Ukrainas ja tõmmanud Kesk-Euroopa riigid oma energiaprojektidesse. Snyder loodab, et Euroopa liidrid võtavad seda väljakutsena ning mõtestavad ümber Euroopa energiasõltumatuse ja tuleviku. Üldsegi pole aga Snyderi sõnul selge, millega see kõik lõpeb, sest hävitada on kergem kui luua.
Küsimusele, kas me näeme veelgi rahulolematuid riike, kes püüavad jõudude tasakaalu ja blokke muuta, vastab Snyder, et jõudude tasakaal muutub pidevalt, kuid muret tekitab veendumus, et maailmakorraldus, rahvusvaheline õigus ja USA võimsus on üks ja seesama. Sellest tehakse järeldus, et enam ei tule järgida rahvusvahelist õigust, sest see pole õigus, vaid midagi ameeriklaste leiutatut.
„Putin on rahvusvahelise õiguse ja riikide suveräänsuse jalge alla tallanud, see viib maailma anarhiani, mis pole kellelegi kasulik, isegi mitte Venemaale endale. Tema idapiir Hiinaga ei ole mitte ainult piir, ta kaupleb selle riigiga rahvusvahelise õiguse raames,“ ütleb Snyder. „Mulle tundub, et sellised avaldused on esmajärjekorras kahjulikud Venemaale endale, mitte Hiinale. Huvitav on see, et mitte venelased, vaid hiinlased proovivad, kui palju võivad reegleid rikkuda, kuid ei hoople sellega ja kasutavad ära venelasi, kes armastavad sellest kõva häälega rääkida. Venelased ei saa ise arugi, kuidas Hiina neid ära kasutab, et mitte nemad pole liidrid, et nad mängivad mängu, mille on peale surunud teine riik.“
