Riigikogu kaaperdas puudega inimeste petitsiooni ning jättis nad arutelult kõrvale
"Jätkub puudega inimestest ülesõitmine," kommenteeris sotsiaalkomisjoni aseesimees Margus Tsahkna IRL-ist tänast komisjoni otsust, millega otsustati jätta riiklikult tähtsa küsimuse arutelult kõrvale inimesed, kes selle arutelu üldse algatasid.
"Neile sõna andmine oleks vähim, mida sotsiaalkomisjon oleks võinud teha," leidis opositsionäär Tsahkna, kes ise hääletas selle poolt, et petitsiooni esindajad samuti sõna saaksid.
Teatavasti esitasid 20. oktoobril puudega inimeste organisatsioonid riigikogu juhatusele ühispöördumise, millele olid alla kirjutanud selleks hetkeks üle 3500 inimese ja soovisid sellega riiklikult tähtsa küsimusena töövõimereformi arutelu. Petitsioonile allkirjad kogunud puudega inimesed, kes olid pannud kõik oma lootused võimalusele enda soove riigikogu saalis kuuldavaks teha on sellisest asjade käigust äärmiselt üllatunud. Kuna kogu asja mõte oli endale sõnaõigust saada.
Komisjoni tänasel otsustaval arutelul osales ka tervise- ja tööminister Urmas Kruuse, kes ka oma seisukohta väljendas.
Komisoni esimees, sots Heljo Pikhof tunnistas Eesti Päevalehele, et nii tõesti hääletati. Samas kelle ettepanekul täpselt ja kuidas hääled jaotusid, Pikhof enam ei mäletanud. Pikhofi sõnal otsustasid nad kõnelema kutsuda hoopis Puuetega inimeste koja – organisatsioon, mis on katusorganisatsiooniks üleriiklikele esindusorganisatsioonidele – juhi Monika Haukanõmme, kes siis peaks esindama puudega inimesi.
Haukanõmme kontaktid ei olnud aga petitsioonile alla lisatud, sinna oli korraldustoimkonna nimel esitatud Liikumispuudega inimeste liitu esindava Tiia Sihveri kontaktid ja temaga paluti riigikogu juhatusel ühendust võtta. „Riigikogu läks jälle väga mugavale teele. Kui sõnades püütakse puudega inimesi aktiveerida, siis oleks võinud ju lubada kõnepulti ka puudega inimese, mitte jälle nende esindaja ,“ kommenteeris pettunud Sihver, kes ise liigub ratastoolis. (Monika Haukanõmm isiklikult ei oma puuet, vaid töötab puuetega inimeste kojas - toim.) „Ei ole oluline, mis puudega: kas kurt, nägemispuudega või liikumispuudega inimene oleks võinud ka ikka sõna saada, see oli meie ettepaneku mõte,“ selgitas Sihver. „See on oluline põhimõte: Mitte midagi ilma meieta! Nüüd aga on meist taas vaatlejad tehtud.“
Sotsiaalkomisjoni otsuse järgi ei tohi puudega inimesed ka saalis küsimusi esitada, kui nende elusid muutvat seadust arutama hakatakse. See õigus on ainult riigikogu liikmetel.
Lisaks puudega inimeste esindaja paika panemisele määras komisjon täna ära ka sõltumatu eksperdi, kes sõna saab ja selleks osutus riigikontrolli ametnik Liisi Uder. Ka eksperdi üle otsustamisel ei olnud petitsiooni esindajatel sõnaõigust.
Monika Haukanõmm sõnas, et temalegi tuli üllatusena, et just talle see ettepanek tehti. Ta kinnitas, et võtab nüüd kiiresti ühendust kõigi liikmetest esindusorganisatsioonidega, et kõik saaksid veel kord end väljendada ning läheb riigikokku esindama nende kõigi huve. „Ma teen siiski ka komisjonile veel ettepaneku, et vähemalt võiks minuga kaasas olla ka üks puudega inimene. Ning tegin ka juba meie liikmetele ettepaneku, et tulge kohale nii palju inimesi, kui võimalik, et näidata, keda me tegelikult esindame,“ lisas Haukanõmm.
Ühe kindla asjaga, mida Haukanõmm enda sõnul ka riigikogus välja ütleb, on nõue sotsiaalteenuste tagamiseks üle riigi ühtlasel ja elementaarsel tasemel. Ilma selleta ei ole ka tema hinnangul võimalik, et kavandatud reform õnnestub.
20. oktoobril tegid suurimad puuetega inimeste organisatsioonid Riigikogule ettepaneku arutada riiklikult tähtsa küsimusena kavandatavat töövõimereformi.
Pöördumise täistekst
Riigikogu juhatusele
20.10.2014
KOLLEKTIIVNE PÖÖRDUMINE
Käesolevaga esitame Riigikogu juhatusele kollektiivse pöördumise vastavalt 11.04.2014 jõustunud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele.
Pöördumine põhineb puudega inimeste ja omastehooldajate esindusorganisatsioonide ja nende toetajate ning partnerite 12.09.2014 avaldatud petitsioonil „Pöördumine tööealiste puudega inimeste, töövõimetuspensionäride ja omastehooldajate kaitseks töövõimereformi rakendumisel“, millega on ühinenud ja oma allkirja andud üle 3500 isiku.
Riigikogus on jõudnud menetlusse töövõimereformi käivitavad seaduseelnõud, mille aluseks olev reformikava on aga endiselt ebaküps. Juhime tähelepanu, et reformi väljatöötamiseks ei ole senini koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni. Kogu reformi põhifookus on kahe ja poole aasta jooksul kaldunud kõrvale algsest ülesandepüstitusest, milleks oli tugeva ennetusfaktoriga töövõimetuskindlustussüsteemi loomine. Allakirjutanute mure ei ole kantud mitte üksnes ohtudest ja tagasilöökidest, mis võivad ebaküpse reformi jõustumisel langeda osaks tänastele töövõimetuspensionäridele ja nende perekondadele. Oleme samavõrd mures mõjude pärast, mida läbimõtlemata reformikava rakendamine võib tuua kaasa ühiskonnale laiemalt ja kuidas see mõjutab Eesti riigi ja rahva jätkusuutlikkust.
Kuigi senise menetluse käigus on eelnõudesse viidud sisse hulk parandusi, millega on püütud jätta muljet sihtgruppide soovidele vastutulekutest, ei ole need, valdavalt kosmeetilist laadi parandused, aidanud lahendada reformikavas sisalduvaid põhimõttelisi puudujääke. Sihtgruppide ja avalikkuse kaasamist sisulises mõttes ei ole reformikava koostamisel toimunud. Senised töövõimereformi arutamiseks peetud riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikud istungid ei ole seda tühemikku täitnud. Nende formaatide raames ei ole toimunud sisulist arutelu ega läbirääkimisi reformi eesmärkide, eelarve ega tegevuskava osas. Ka riigikontrolli auditite, OECD raportite, Praxise, Saar Poll OÜ jt teostatud analüüside matrejale on kasutatud suures osas vildakalt ja nendes esitatud tegelikku konteksti moonutades.
Seetõttu kasutame seadusega sätestatud kollektiivse pöördumise esitamise võimalust ja juhime tähelepanu, et tegemata töö murrangulise tähtsusega sotsiaalpoliitilise reformi kavandamisel tuleb ära teha enne, kui reform käivitatakse. Siinkohal palumegi riigikogu abi ja sekkumist. Arvestades teema tähtsust ja tehtavate otsuste mõju suurust sotsiaalsüsteemi kõrval ka riigi majandus- ja rahandusolukorrale, peame antud hetkel õigeks riigikokku jõudnud seaduseelnõude menetlemine peatada ja viia läbi töövõimereformi eesmärkide ja teostamise viiside läbiarutamine riiklikult tähtsa küsimusena. Sellesse tuleb kaasata nii poliitilised parteid, erialased sõltumatud partnerid ja tänaseks juba jõuliselt organiseerunud sihtgrupid.
Selgus tuleb leida järgmistes küsimustes:
1) Rahva usalduse säilitamiseks riigijuhtimise vastu tuleb esmalt formuleerida, mil määral on seaduslik ja eetiline reformi tegevuste rahastamine töötukassa vahenditest. Kas puudega inimestega seotud sotsiaalkulutuste osaliseks rahastamiseks töötukassast tuleb enne reformi käivitamist avalik-õiguslik töötukassa reorganiseerida riigiasutuseks ja nimetada töötuskindlustusmaks ümber täiendavaks tulu- või sotsiaalmaksuks? (vt Eesti Maksumaksjate Liidu poolt sotsiaalkomisjonile saadetud arvamus töövõimetoetuse seaduse eelnõu kohta, 16.10.2014).
2) Mil moel plaanitakse ületada Eestis aastakümneid probleemiks olnud avalike ja sotsiaalteenuste killustatus riigi osutatavateks ja omavalitsuste teenusteks, ning sellest tulenevalt üksnes valikuline kättesaadavus? Kaasatus ühiskonnaellu on eeldus, et erivajadustega inimesed saaksid süsteemselt asuda tööturul kaasa lööma. Vastasel korral jääb reform vaid formaalseks sundimiseks, millise efektiivsus on objektiivselt takistatud ja tulemus väga madal.
3) Millised on reformi täpsed eesmärgid ja kuivõrd vastavad planeeritavad tegevused nende eesmärkide saavustamisvõimalustele? Vajalik on pädevatel alustel koostada reformi kulu-tulususe analüüs, rakenduskava ja valdkonna arengu jätkusuutlikkuse analüüs, mis on asetatud ka laiemasse sotsiaalpoliitilisse konteksti. Analüüs peab vaatlema reformi eesmärke ning planeeritavaid tulemusi muuhulgas puudega inimeste ja nende perekondade elukvaliteedi näitajate muutuse seisukohalt ning arvestama Eesti kestliku arengu üldeesmärkidega.
Me oleme mures Eesti pärast. Sihtgrupi esindusorganisatsionide nimel kinnitame, et puudega inimesed ja nende lähedased soovivad ning on igati valmis panustama riigi arendamisse ja jätkusuutlikku majandamisse nii tööturul kui igapäevaelus. Eesti puudega inimesed, oma tervise töökohale jätnud kutsehaiged, noored ja eakad töövõimetuspensionärid, aga ka omastehooldajad ja puudega laste vanemad vajavad selleks lihtsaid asju – hästi toimivaid avalikke teenuseid, rehabilitatsiooni ja taastusravi, ligipääsetavat keskkonda ja inimsõbralikku tööturgu.
Tänane olukord, kus suurele sihtgrupile Eestis ei ole tagatud ka kõige minimaalsem toimetulek ja elukvaliteet ning reform ähvardab seda paljude jaoks veelgi halvendada, ei saa enam kesta. Meil tuleb üheskoos ületada paigalseis.
Pöördumisele on allkirja andnud 3543 inimest (neist 2759 inimest paberil, 724 inimest digitaalselt ja 784 inimest e-postiga tuvastades). Digitaalne allkirjastamine jätkub kuni 31. oktoobrini 2014.
Pöördumisele on toetust avaldanud Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Arstide Liit, Eesti Raudteelaste Ametiühing, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit.
Konstruktiivsele koostööle lootma jäädes,
Eesti Hooldajate Liit
Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing
Eesti Kurtide Liit
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit
Eesti Patsientide Esindusühing
Eesti Pimedate Liit
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liit
Eesti Vaegkuuljate Liit
Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit
Erakond Eestimaa Rohelised
Juht- ja Abikoerte Kool
MTÜ Händikäpp
MTÜ Pane oma meeled proovile
„Puutepunkt”/Puutepunktid
Terviseleht
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
