Talviste: meil tegutsevad vaid kommertspangad, aga maailmas on panganduse enimlevinud vormiks ühistupangandus
Talviste tõi näiteks, et Ameerika Ühendriikides ja Kanadas kokku on ligi 80 miljonit ühistupanganduse klienti.
Saksamaa kogemus
Wolfgang Salomo Saksamaa Ühistuliste Organisatsioonide katusorganisatsioonist rääkis, et Saksamaal on 150 aastat ühistulise panganduse tegevuse kogemust.
"Ühistu on vabatahtlik juriidiliste ja füüsiliste isikute ühendus," rääkis Salomo Saksamaa näitel. "On neid, mis koosnevad ainult füüsilitest isikutest, aga on ka neid, kus on kaasatud juriidilised isikud."
Eeskätt jälgitakse majandulike eesmärke, aga kaudselt või otseselt võivad ühistupangad aidata kaasa ka sotsiaalsete või kultuuriliste eesmärkide täitmisele.
Saksamaal on pangasüsteem kolmesambaline, rääkis Salomo. Lisaks kommertpankadele ja välisriikide pankade tütaresindustele või -filiaalidele on Saksamaal hoiukassad ja ühistupangad.
Saksamaal on 1078 ühistupanka 13 056 pangakontoriga. Ühistupankadel on 17,7 miljonit liiget ja 30 miljonit klienti, mis näitab kui suur osatähtus on ühistupankadel üle 80 miljoni elanikuga Saksamaal.
Ühistupankadel suurem osatähtsus maapiirkondades
Salomo sõnul on ühistupangankade osatähtsus suurem maapiirkondades ulatudes 50 kuni 80 protsendini.
Salomo sõnul on suurim ühistupank Berliini Rahvapank 20 miljardi euro suuruse bilansimahuga.
Salomo märkis, et ühistupankade hoiused on suurema mahuga kui laenud, sest teenuseid pakutakse nii liikmetele kui ka mitteliikmetele.
Et kogu süsteem kuulub ühistu liikmetele, on oluline omada ka enesekontrolli. Ühistupanka saab registreerida ainult juhul kui ta on astunud piirkondliku audiitorliidu liikmeks, edaspidi toimub kontroll regulaarselt.
Salomo sõnul on küll üks või teine pank sattunud raskustesse, kuid tänu garantii- ja tagatissüsteemidele, pole pankrotti keegi läinud.
Ühistupankade edu faktor
Ühistupankade edu faktoritest rääkides ütles Salomo, et tähtis on detsentraliseeritud võrgustik, mis on õiguslikult ja majandulikult kompaktne ning et riigi territoorium oleks kaetud pangakontoritega.
"Meil peavad olema faktorid, mis meid teistest eristavad ja selleks on kliendilähedus," rääkis Salomo. "„Meie jaoks pole oluline mitte kapitali maksimeerimine, vaid me tahame oma klientidele parimat ja lähtume inimeste vajadustest."
Salomo tõi välja, et igal ühistupangal peab olema vähemalt kaks juhatuse liiget, kes vastastikku teineteist kontrollivad ja kes vastutavad oma valdkonna eest.
Ühistupanga näol on tema sõnul tegemist altpoolt üles ehitatud süsteemiga. Ühistupangandust iseloomustab tema sõnul ka läbipaistvus ja seda täiendavad riiklikud regulatsioonid. "Meie ühistute seadus on juba 120 aastat vana ja seda on kohandatud nii Euroopa Liidu direktiividega kui teisi panku puudutavate seadustega," lisas Salomo juriidilise asbekti.
Salomo ütles kokkuvõtteks, et üks-ühele ei ole võimalik Saksamaa mudelit üle võtta, vaid soovitas seda kohaldada oma riigi süsteemidele ja vajadustele.
Ühistupanga loomise eeldused
Salomo sõnul on ühistupanga loomise eelduseks piisavalt suur kliendihulk, sest isegi kui kõik muu on olemas, aga kui puuduvad kliendid, ei tule ühistupangast midagi välja. Salomo rõhutas, et ühistupanka peab olema ligipääs ka ühistusse mittekuuluvatel klientidel. Samuti on tähtis enesekontroll, mis tagaks läbipaistvuse ja usalduse. Ühistupanga kapitaliseerimine peaks Salomo sõnul ületama miinimumkapitali piire.
"Peaks vältima ka üksikute liikmete või liikmegruppide domineerimist, sest muidu kaotavad teised liikmed huvi sellises ühistulises vormis tegutseda," ütles Salomo. Panga loomise eeldusena lisas Salomo ka töövõimelise personali ja vajaliku tehnika eriti IT-valdkonnas.
Salomo tõi kommertspankade ja ühistupankade suurima erinevusena välja inimfaktori. "Me pakume ju samu tooteid, pea-aegu samade hindadega ja kartelliõiguslike tingimuste järgi me ei tohigi mingeid soodsamaid hindu pakkuda, aga imselt on inimfaktor see, mis mängib rolli," kõneles ta. "Me seome liikmed hästi süsteemi ja loomulikult saavad kliendid siis parimat teenindust."
Ta rääkis, et ühistupangas tuntakse üksteist, tuntakse juhtkonda ja inimestel on ligipääs juhtkonnale. "Liikmete koosolekul väljendavad ühistulist vaimu ka tunded iseenesest," lausus Salomo ja lisas veel ühe põhuse, miks eelsitada ühistupanka, et maapiirkondades ei pruugi kommertpangal ollagi enam oma kontorit, aga ühistupangal on.
Investeeringute tegemisel jälgivad ühistupangad Salomo sõnul, et raha investeeritakse piirkonda ja seda jälgivad ka audiitorid. Küll aga võtavad ühistupangad väljastpoolt vahendeid, et neid investeerida piirkonda, ütles Salomo.
Ühistupanga juhtimine
Saksamaa ühistupanga juhtimissüsteemis on kolm organit – iga-aastane liikmete üldkoosolek, järelevelvenõukogu ja eestseisus, kuhu kuluvad direktorid, kes peavad olema ühistupanga liiikmed.
Salomo kõneles, et iga-aastane liikmete üldkoosolek valis järelevalevnõukogu liikmed, kelle erialalist sobivust peavad kontrollima audiitorid selleks, et olla kindlad, et tegemist on täesti kompetentsete inimestega.
Varem valiti ka eesseisus, aga olukord on muutunud ja ühistuseadust on muudetud ning nüüd määrab eestseisuse järlevalvenõukogu. Järelevalvenõukogu peab aga andma üldkoosolekule aru, miks just need inimesed valiti. Pangainspektsioon kontrollib dokumente, kas konkreetsel isikul on eeldused panka juhtida ja teiseks praktilisel tasandil, kas ta on seni täitnud edukalt juhtivaid ülesandeid pangandusvaldkonnas.
