Niigi pole enamikul meist lähedal ühtegi väikepoodi. Ma ei ole pensionär, aga ometi tunnen, et tihti ei jaksa suures toidupoes oma oste kokku ajada. Hädavajalik on seal kaugeimas nurgas ja kauplused nii suureks aetud, et mind väsitab juba ainuüksi mõte poodi minekust. Mis siis veel vanuritest rääkida!

Ma ei ela ühegi kaubanduskeskuse lähedal ja autot mul ei ole. Pole just eriline lõbu bussiga toidupoes käia.

See, et väikepood alkoholita ära ei ela, on päevselge. Minge seiske paar tundi mõne väikepoe juures ja näete, kes ja mida ostavad. Jah, mulle ka ei meeldi kõik see jama, mida alkohol meie ühiskonnale põhjustab. Arvan, et joomist võiks olla oluliselt vähem. Ja küll oleks lihtne, kui keelates asi paraneks.

Elu aga ei ole nii lihtlabane. Alkoholi liigtarbimise põhjused on sügavamal ja kaugemal. See peegeldab meie ajalugu ja praegust ühiskonda laiemalt. Alkoholini viivad lahendamata probleemid ja joomine on tagajärg. Kui Tallinna linn tahaks selle murega tegeleda, peaks ta hoopis teisi samme astuma.

Eriti "toredad" on linnavalitsuse otsust toetavad argumendid. Näiteks Martinsoni tähelepanek (mille ta tegi nelja päeva põhjal!), et Türgis tema toitlustusasutustes alkoholi müügil ei näinud ning inimesed olid seal rõõmsamad ja tervemad kui Eestis. Türgi traditsioonid kõrvale jättes on iseenesest veider juba see, et järeldusi tehakse põgusa reisi põhjal.

Martinsonil on vist sensitiivivõimed, et ta inimestele peale vaadates kohe nende tervisliku seisundi paika paneb. Ja haiged inimesed teatavasti ei jalutagi linnatänavail. Ning kust ta teab, mis toimub Türgi kodudes suletud uste taga – kas seal ka rõõmsad ollakse?

Võiks ju sama hästi väita, et käisin riigis, kus igal pool võis suitsetada. Kõik suitsetasid, olid rõõmsad ja nägid terved välja! Kas see tähendab, et lubame Eestis ka jälle kõikjal suitsetada?

Tallinna linnavalitsuse tegevus on sageli selline, et seal polegi midagi argumenteerida. Tehakse nii nagu tahetakse ja loogika ei kehti. Alkoholi müügipiirang on jälle üks näide just sellest.

Veel kurvem on aga tõsiasi, et kui linnavalitsuse praegune tegevus neile populaarsust juurde toob, siis näitab see ju seda, et meie ümber on suur hulk inimesi, kes on sama lühinägelikud ja kergesti lollitatavad.

Omavalitsus on siiski ka ühiskonna peegel. Nii et kui peeglist nähtu ei meeldi, siis oleks aeg veidi mõelda.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena