Miks sai kahe hukkunuga avarii põhjustanud roolijoodik vaid tingimisi karistuse? Prokuratuur: ta kahetses ja sai ka ise raskelt viga
Kohtla-Järvel 2011. aastal alkoholijoobes autot juhtinud, lubatud sõidukiirust ületanud ja kahe inimese surmaga lõppenud avarii põhjustajale tingimisi karistuse määramine tulenes prokuratuuri selgitusel süüaluse puhtsüdamlikust kahetsusest ning asjaolust, et ta sai ka ise õnnetuses raskelt viga.
Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Jelena Filippova selgitas Delfile, et karistusseadustiku paragrahv, mis käsitleb sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumist, kui sellega on põhjustatud kahe või enama inimese surm, näeb ette vangistuse 3-12 aastani.
Filippova lisas, et karistuse mõistmisel lähtutakse karistuse keskmisest määrast, mis antud süüteo puhul on 7,5 aastat.
"Arvestades seda, et isik kahetses tehtut, tegi menetluse vältel koostööd ja sai ka ise nimetatud õnnetuses raskelt viga, ei olnud eelnevalt karistatud ja ei oma tänase päevani ei kriminaal- ega ka väärteokaristusi, esinesid alused karistuse kergendamiseks," ütles Filippova.
Viru maakohus mõistis eile liiklusõnnetuse põhjustajale lühimenetluse käigus tingimisi kuus aastat aastat vangistust, mida lühimenetluse lühendati neljale aastale viieaastase katsejaga. Ühe vigastatu lähedase arvates pole aga mehele määratud karistus sugugi mitte õiglane.
Filippova märkis, et karistus 6 aastat vangistust on sanktsiooni keskmisele väga lähedal ja ei ole seetõttu leebe.
Kuna sanktsioon ise näeb ette kahe või enama isiku surma põhjustamise siis karistuse mõistmisel ei ole raskendavaks asjaoluks mitu inimest surma sai, lisas pressiesindja.
Filippova märkis, et lühimenetluses on seadusandja ette näinud, et mõistetud karistusest võetakse maha 1/3, seega lõplikuks karistuseks tuli kokku 4 aastat vangistust.
"Karistuse tingimuslikult kohaldamata jätmise tingis süüdistatava tervislik seisund, mis ei võimaldanud reaalse karistuse mõistmist," ütles Filippova ja lisas, et kuna isik oli eelnevalt karistamata ei olnud põhjendatud tema allutamine käitumiskontrollile.
Küsimuse peale, kas prokurör poleks pidanud arvestama ka seda, et mees oli avarii ajal joobeseisundis, viitas pressisindaja Mikk Segerit puudtavale riigikohtu lahendile, mis välistab selle ja ütleb otse, et juhtumit peab kvalifitseerima sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise paragrahvi järgi.
Avarii põhjustaja süüd kergendavateks asjaoludeks olid Filippiva sõnul puhtsüdamlik kahetsus, asjaolu, et isikul ei olnud enne tegu ja ka peale tegu ühtegi karistust ja asjaolu, et ta sai ise raskelt viga.
"Liiklusõnnetuse tagajärjel sai süüdistatav ise väga tõsiseid vigastusi, millest ta ei ole taastunud," ütles Filippova.
Süüdistuse kohaselt juhtis 25-aastane alkoholijoobes olnud Valeri 2011. aasta 5. juunil kella 13 ajal Kohtla-Järvel Puru teel sõiduautot Audi A6 ning ületades lubatud sõidukiirust ei tulnud sõiduki juhtimisega toime, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku seal liigelnud sõiduautoga Hyundai.
Kokkupõrkes sai kannatada meesterahvas, kes sõitis sõiduauto Hyundai järel jalgrattaga ning kellele liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduauto Hyundai otsa paiskus. Saadud vigastustest suri kannatanu sündmuskohal.
Sõiduautos Audi oli peale juhi veel kolm kaasreisijat. Kõik liiklusõnnetuse osalejad said ka kannatada. Üks kannatanu, 26-aastane mees, suri sama aasta oktoobris liiklusõnnetuse käigus saadud vigastuste tagajärjel.
