NATO kindral: Vene piiri ääres kavandatakse suurõppusi, kiirreageerimisjõud peavad olema valmis 2015. aasta lõpuks

NATO kavatseb korraldada Vene piiril suurõppusi ning uued kiirreageerimisjõud peaksid olema kuni 7000-mehelised ja lahingupiirkonnas 2-5 päevaga. Kulutused selleks on aga tohutud, ütles NATO Põhja- ja Ida-Euroopa vägede ülemjuhataja, Saksa neljatärnikindral Hans-Lothar Domröse ajalehele Die Welt.

„Krimmi annekteerimine ja ühiste rahvusvaheliste reeglite rikkumine tulid meile üllatusena. Me ei oodanud seda. Me oleme näinud, et president Putin on Venemaa relvajõud võitlusvõimelisemaks muutnud ning et Vene väed on neetult kiired,“ ütles Domröse Die Weltile.

NATO kavandab esimest korda suurõppusi Venemaa piirialadel. „Me oleme seni suurõppusi 25 000-40 000 mehe osavõtul vaid läänepoolsetes NATO riikides läbi viinud. Ma kujutan hästi ette, et me teeme seda tulevikus ka Ida-Euroopas ja Balti riikides,“ ütles kindral Domröse.

Ka „teravik“, millega lääne kaitseallianss kiiresti ohule idapoolsetele liikmesriikidele reageerima peaks, on kuju võtmas. „Me ehitame üles NATO kiirreageerimisjõud, mis koosnevad umbes 5000-7000 mehest ning mis peavad olema lahingupiirkonnas 2-5 päevaga,“ ütles Domröse. Nende NATO kiirreageerimisjõudude mõned osad peavad juba kahe päevaga lahingupiirkonnas olema, ülejäänud osad 3-5 päevaga. „See hakkab niisiis olema mitmeastmeline protsess.“

Domröse rõhutas, et lääne uus kriisirelv peab võimalikult kiiresti kasutusvalmis olema. „Meie planeerimise järgi peavad kiirreageerimisjõud 2015. aasta septembris osa võtma suurõppustest Trident Juncture Hispaanias, Itaalias ja Portugalis. Kui kõik läheb plaanipäraselt, on kiirreageerimisjõud 2015. aasta lõpuks lahinguvalmis.“

Ülemjuhataja rõhutas, et uues „teravikus“ ei osale kõik 28 NATO liikmesriiki, vaid ainult need, millel on vajalik kõrgtehnoloogiline varustus ja sellele vastavalt välja õpetatud sõdurid. Osa võivad võtta ka riigid, mis NATO-sse ei kuulu. Kiirreageerimisjõud hakkavad koosnema õhu-, mere- ja maavägedest. „Me plaanime nii, et uue teraviku moodustavad üheks aastaks 6-10 riiki, mis seejärel välja vahetatakse. Praeguste plaanide järgi oleks igas tsüklis üks juhtriik, kelle hulka kuulub üsna kindlasti kunagi ka Saksamaa,“ ütles Domröse.

Kiirreageermisjõududes osalevad üksused jäävad oma praegustesse paiknemiskohtadesse, kuid tuuakse õppusteks või lahingoperatsioonideks kokku.

„Neil ülimalt mobiilsetel vägedel peab aga olema tohutu õhulaevastik, et nad saaksid kiiresti lahingupiirkonda jõuda,“ jätkas Domröse. Transpordivahendite ettevalmistamine on Domröse sõnul NATO riikide jaoks üks suuremaid väljakutseid. Lisaks sõduritele tuleb transportida ka nende varustust ja toitu.

NATO jõudude kõrge lahinguvalmidus läheb liikmesriikidele palju raha maksma. „Väed peavad olema kõige paremini varustatud ja välja õpetatud ning nad peavad pidevalt lahinguvalmis olema, ka nädalavahetustel. See ei ole odav, NATO kaitsevalmidusse on vaja suuri investeeringuid,“ ütles kindral.

NATO tähtsamate sõjaliste strateegide hulka kuuluva Domröse sõnul peab allianss ennast kiiresti moderniseerima. „NATO peab ennast valmis panema võimalikuks sõjapidamiseks 21. sajandil. Selle juurde kuulub kaitse konventsionaalsete rünnakute vastu, kuid ka võime tõrjuda küberrünnakuid või lokaalset destabiliseerimist hävitavate vaenulike jõudude poolt, keda on raske tuvastada ja kontrollida.“