Savisaar ajalehes "Pealinn": IRL sepitses Tuuli Kochi abiga minu vastu hõbekuuli
Riigikohtusse oma õiguste kaitseks pöörduv Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar leiab ajalehes Pealinn ilmunud artiklis, et Postimees ja ajakirjanik Tuuli Koch esitasid tema kohata valeandmeid ja nimetasid teda mõjuagendiks artikli loetavuse ehk rahateenimise eesmärgil.
Edgar Savisaare nime all ajalehes "Pealinn" ilmunud artiklis kirjutas artikli autor, et mõni kuu enne valimisi räägitakse lisaks Siim Kallase vastu sepitsetud hõbekuulist ka Savisaare vastu sama seltskonna poolt sepitsetavast hõbekuulist.
Rahvasuus hüüdnime all ninasarvik tuntud Savisaar väidab, et ehkki hõbekuuli peetakse tõhusaks libahundi maha niitmisel, siis ninasarviku vastu ei aita ussi- ega püssirohi.
"Minu puhul on hõbekuuli väljendit kasutatud Vene mõjuagendi ja Lasnamäe kiriku ehitusraha küsimise teemal," kirjutas end publitsistine esitlev Savisaar. "Mõjuagendiga oli asi ülimalt prosta."
Savisaar kirjutab, et talle on jutustatud, kuidas olevat sündinud hõbekuul tema vastu. Väidetavalt tulid kokku kolm IRLi taustaga meest – Mart Laar, Marko Pomerants ja Raivo Aeg. Viimasele lubati, et kui ta võtab Savisaare orki, siis saab ta ordeni ja kindrali auastme.
Aeg saigi nii ordeni kui kindrali auastme ja astus ka nüüd IRLi.
Savisaar aga käib Postimehe ja Tuuli Kochiga kohut. Esimeses astmes Savisaar kaotas. Teise astme kohus otsustas, et antud väidete näol tegemist väärtushinnangutega. See nähtub juba sellest, et tegemist on kaitsepolitsei hinnangutega, samuti nende väidete sisust.
Hinnanguid, et hageja on oht riigi julgeolekule, et ta on oma tegevusega muutunud teise riigi mõjuagendiks ja et tema tegevuse tagajärjel võib tulevikus tekkida olukord, kus riik muutub mõjuvõimuga kauplemise objektiks ja teise riigi poolt manipuleeritavaks, ei ole võimalik kinnitada ega ümber lükata.
Kuivõrd artiklis avaldatu puhul (hagis piiritletud ulatuses) on tegemist väärtushinnangutega, siis puudub alus kohustada Tuuli Kochi ja Postimees AS avaldatud andmeid ümber lükkama ja neilt ebaõigete andmete (faktiväidete) avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
Kohus leidis, et mittevaralise kahju nõude esitamine ligi 3 aastat pärast väidetavat au teotamist kinnitab seda, et avaldatud väärtushinnangud ei kutsunud hagejas esile hingelisi kannatusi sellises ulatuses, et oleks õigustatud hingeliste piinade või kannatusete hüvitamine rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega.
Savisaar ja teda kaitsev advokaat Oliver Nääs tõlgendasid kohtuotsust nii, et Savisare suhtes on avaldatud vääraid andmeid, kuid seda on tehtud põhimõttel – „elu tahab elamis, raha teenimist“. Seetõttu kaebavad nad otsuse edasi.
Savisaar tahab nüüd riigikohtult teada, kas tema au ja hea nimi võivad olla rahalise kauplemise objekt. Prokuratuuril palub Savisaar uurida kolmandat korda riigisaladuse lekitamist, soovides seeläbi teada ka sea, kui palju mõjutavad uue riigi peaprokuröri isiklikud suhted tema ametialaseid oskusi.
