Kui tänavuse spordiaasta ühe suursündmuse sihtpunkt Brasiilia troonib ses edetabelis juhtkohal, siis taliolümpiat võõrustanud Sotši ja veel mitmed eksootilised paigad jäid napilt TOP 15-st välja.

1. Sao Paulo (11 272 km) – juuni 2014, jalgpalli MM-finaalturniir
Andres Vaher: „Brasiilia on jalgpallimaa – selles ei kahelnud pika lennureisi eel mina ega ka foto-videomees Eero Vabamägi. Mina sain aimu, et Brasiilia ongi võrreldes kõigi teistega tõeliselt kirglik vutikants ning ka Eero ahmis kogu seda vaimustust endasse, ehkki tema mänge vaatama ei pääsenud. Tänavatel toimunud melust piisas küll ja küll. Ent kui medali too pool oli ette teada, siis kohvimaa varjukülg sööbis eredamalt mällu. Eerolt keset tänavat pihta pandud McDonald’si toidukotike oli olematu kadu, küll aga tõestas, mida vähemalt mina igal Sao Paulo õhtul kottpimedas keskmisest ebaturvalisemas piirkonnas asunud hotelli minnes tundma pidin.“

2. Dallas (8457 km) – aprill 2013, USA turnee
Aet Süvari: „USA reis sai ette võetud Margus Hundi drafti kajastamiseks, kuid kui juba nii pikale reisile minna, tasus kajastada ka teiste meie sportlaste tegemisi USA-s. Nii lendasingi esmalt Chicagosse, kus veetsin huvitava päeva koos Joel Lindperega tema toonast klubi külastades; sealt edasi suundusin lennukiga Dallasesse, kus kajastasin NFL-i drafti ja kõike seda ümbritsevat; ning lõpuks kihutasin rendiautoga läbi Texase ja Oklahoma osariikide Arkansasesse Fayetteville'i, kus õppis Marek Niit. Sellest sai paras maratonreis, mis kohati meenutas rohkem road-tripi, kui töist komandeeringut.“

3. Osaka (7793 km) – august 2007, kergejõustiku MM
Andrus Nilk: „Seitsmetunnise ajavahe tõttu tekkis kohe unevõlg, mille leevendamiseks lasin hommikuti staadionile sõites silma looja. Rahakotti kandsin kaelarihmaga kotikeses. Millegipärast võtsin selle ühel hommikul sealt välja ja pistsin seejärel tagataskusse. Kui aga staadionile jõudes tahtsin kohvi ostmiseks jeene võtta, leidsin eest tühja tasku. Helistasin kohe Eestisse tütrele ja palusin pangakaardi sulgeda. Laenasin töökaaslaselt raha, et saada söönuks. Igaks juhuks sõitsin võistluste vaheajal võistluskeskusesse ja küsisin, kas keegi on toonud bussiistmele pudenenud rahakoti. See ulatatigi mulle lahke naeratusega.“

4. Sapporo (7243 km) – veebruar 2007, suusatamise MM
Andrus Nilk: „Väikesed armsad naeratavad jaapanlannad, ikebanad ja kimonod, kummardused ette ja taha, riis erineval moel. Ühel hommikul jäi lühikesekasvuliste tõusva päikese maa inimeste seas silma sihvakas naine. „Päivää, Marja-Liisa!“ Kutsusin Marja-Liisa Kirvesniemi kohvikusse, kuulasin tema emotsionaalset juttu ja Eesti Päevalehes ilmus vestlusest tore lugu.“

5. Peking (6371 km) – august 2008, suveolümpia
Andrus Nilk: „Olümpiahommikutel sörkisin eelmise pika tööpäeva elamustest vabanemiseks hotelli lähedases pargis. Juba kella kuue paiku olid muruplatsid võimlejatest tulvil. Soliidses eas naised ja mehed tegelesid iidse Hiina võitluskunsti tai chi’ga (hiinapäraselt taiji). Endasse süvenenult viisid nad oma keha ja hinge päevarütmi. Sörkjooksu pargirajal edasi-tagasi tegin üksnes mina, eurooplane.“

6. Gibraltar (3377 km) – märts 2014, jalgpalli maavõistlus
Aet Süvari: „Eesti jalgpallikoondise esimene maavõistlus uue peatreeneri Magnus Pehrssoni käe all. Kääbusriik Gibraltar jäi meelde vapustava vaatega jalgpallistaadioni ja linnatänavatel kolavate ahvidega. Riigi ühest otsast teise võis jalutada poole tunniga.“
7. Jerez de la Frontera (3361 km) – detsember 2007, Marko Asmer F1 autot testimas
Aet Süvari: „Kui Marko Asmer pääses 2007. aastal Jerezi ringrajal vormel 1 autot testima, ei mõelnud me kaua: kuhu läheb Asmer, sinna lendame ka meie. Lootused püsisid, et BMW-Sauberis testisõitja rollis olnud Asmer võiks saada jala suure vormelimaailma ukse vahele. Eestis paukus pakane, Jerezis kõrvetas päike. Kaks päeva vormeliringrajal tähendasid katkematut viibimist kõrvulukustavas lärmis. Bokside vahel kolades nägin oma silmaga ära ka suure Michael Schumacheri. Autospordiajakirjanikku minust ei saanud ning Jerezis sai päevselgeks ka tõsiasi, et palliplatsi läheduses viibimine on mulle võrreldamatult armsam.“

8. Lissabon (3315 km) – oktoober 2009, spordikonverents
Aet Süvari: „Portugalis toimus sporditeemaline konverents - kitsam teema enam ei meenu, kuid peamiselt oli juttu, kuidas sporti rahvale lähemale tuua. Kui tavalised komandeeringud on ikka seotud tippspordi ja võistlustega, siis seekord keskenduti vahelduseks rahvaspordile ja -tervisele.“

9. Coimbra (3145 km) – august 2013, korvpalli EM-valikmäng
Ivar Jurtšenko: „Eesti pani Portugalile 20-punktilise paki. Meenub palavus. Ning kümblus Andres Sõbraga kohalikus välibasseinis ja jutud elust enesest.“

10. Tel Aviv (3135 km) – august 2012, korvpalli EM-valikmäng
Jüri Butšakov: „Öine saabumine ja hotellifuajees mitmeid tunde passimine, tohutus kuumuses kolm korda päevas särgi vahetamine, vanameister Ville Arikesega üliumbses ja kahe mehe jaoks selgelt kitsas hostelitoas ööbimine, lennujaamas pidevalt enda päritolu ja visiidi eesmärgi tõestamine - see kõik ei rikkunud hetkekski võimalust kajastada Iisraeli korvpalli väikeses põrgukatlas meie korvpalliajaloo üht uhkemat võitu. Ja päris kindlasti ei vähendanud elamust automaatidega tänavapildis silma torganud tumedapäised meigitud neiud.“

11. Guadalajara (2846 km) - august 2014, korvpallikoondise kontrollmängud
Jüri Butšakov: "Eesti mängis Hispaanias Argentinaga - mis sa elult veel tahad! Otseülekande kommentaar tuli teha väikse sülearvuti taga taburetil istudes, kus hääl jõudis eetrisse läbi kellegi mobiiltelefoni kulunud punase "handsfree" seadme. Aga tehtud sai ja selle üle on hea meel. Nagu ka selle üle, et Eesti suutis üle olla MMile põrutanud meeskondadest ja ise sai palli ulatada ei kellelegi muule kui Luis Scolale (soojendusel muidugi)."

12. Bilbao (2600 km) – september 2014, korvpalli MM ja Vuelta
Ivar Jurtšenko: „Korvpalli MM-ilt on veel värskelt meeles Soome fännide pidu, pikad intervjuude ootamised sportlaste hotellis ja Bilbao eeslinna Portugalete unikaalne sild Puente Colgante.“

13. Barcelona (2544 km) – november 2012, Hispaania ralli
Gunnar Leheste: „Ott Tänak oli Sardiinia rallil just kolmandaks tulnud ning toimetuses sündis äkkotsus Hispaaniasse kohale minna. Sain esimest korda tõeliselt tunda Tänaku "meediasõbralikku" poolt. Et ma ainsa ajakirjanikuna Eestist kohal olin, ei tähendanud, et kõik uksed avanenuks. Delfis on siiani alles video, kus ta esimese küsimuse peale jalapealt ümber keerab ja intervjuu lõpetab. Eelviimasel katsel sõitis ta viiendal kohal asudes puusse ja lõpuintervjuust võisin ainult unistada. Aga ilm oli soe ja hotell suurepärase vaatega mere ääres.“

14. Andorra (2465 km) – oktoober 2012, Andorra – Eesti jalgpall
Gunnar Leheste: „Mängust endast ei olegi midagi eriti rääkida - pidime võitma ja võitsimegi Andres Operi pealöögist 1:0. Nagu jalgpallireisidel ikka, jäi rohkem meelde kohalik "cerveja". Tegime nostalgilise pubituuri, päeva tipphetk oli aga legendaarse noolemängu "Eesti vs El Mundo" taaselustamine, mille me loomulikult kaotasime, sest Andorra baarides ainult noolemängu mängitaksegi. Baarid on paksult suitsu täis ja nooled muudkui lendavad.“

15. Reykjavik (2451 km) – august 2012, korvpalli EM-valikmäng
Ivar Jurtšenko: „Jälle 20-punktiline võit, nagu ka aasta hiljem Portugalis. Lennuväljalt sõitsime Reykjaviki linna kunagiste laavaväljade vahelt, autoroolis FIBA Euroopa varalahkunud president Olafur Rafnsson isiklikult.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena