Loomakaitsjad kogusid karusloomafarmide keelustamiseks 10 000 allkirja
Petitsioon karusloomafarmide keelustamise poolt kogus ühtekokku 1180 digiallkirja ja ligi 9000 käsitsi või e-posti teel antud allkirja. Sel reedel viib loomade eestkoste organisatsioon Loomus allkirjad ja vastava märgukirja riigikokku. Petitsiooni üleandmise ajal korraldab liikumine Loomade Nimel riigikogu ees toetusavalduse.
MTÜ Loomuse projektijuht Kristina Mering leiab, et karusloomakasvanduste keelustamine Eestis oleks tubli ja oluline samm riigi eetilisema käitumise poole.“Just sel põhjusel on karusloomafarmide keelustamise teema väga aktuaalne ka mujal Euroopas - kümmekond riiki on karusloomafarmid kas täielikult või osaliselt keelustanud,” selgitas Mering.
Digiallkirjade kogumine on osa MTÜ Loomuse pikaajalisest kampaaniast „Olen loomade poolt!“, mille eesmärk on teiste Euroopa riikide eeskujul piisava üleminekuaja järel keelustada karusloomafarmide pidamine Eestis. Toetust farmide keelustamiseks avaldavad kampaania raames ka Ardo Kivi, Elina Born, Hasso Krull, Ivo Uukkivi, Jaan Kaplinski, Jim Ashilevi, Kadi Toom, Kaido Põldma, Kalle Kurg, Kallervo Karu, Karolin Kuusik, Kristjan Sarv, Lenna Kuurmaa, Loore Martma, Madis Nestor, Margit Keerdo, Maria Avdjushko, Nero Urke, Tõnu Trubetsky ja Veiko Õunpuu.
Karusloomafarmid on keelustatud Inglismaal, Põhja-Iirimaal, Austrias, Horvaatias, Hollandis, Sloveenias ja Bulgaarias. Osaliselt on karusloomafarmid keelustatud Taanis, Šveitsis, Rootsis, Itaalias ja Uus-Meremaal. Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid, mujal maailmas ka koeri, kasse, kährikuid, tuhkruid, kopraid, nutriaid, hülgeid, oravaid, karusid ja teisi koheva karvkattega loomi. Vastavalt Saar Polli uuringule ei poolda üle poole ehk 59 protsenti Eesti elanikkonnast metsloomade kasvatamist karusloomafarmides üksnes karusnaha saamise eesmärgil.
