VIDEO: Rebased ootavad Karjaküla farmi närustes tingimustes oma hukkamist
Organisatsiooni Loomade Nimel äsjaavaldatud materjal on filmitud 2014. aasta suvel ja sügisel Karjaküla rebasefarmis. Seekord on video keskmes emadest lahutatud rebasekutsikad, keda filmiti
pärast eraldamist ning hiljem enne tapmisperioodi.
“Väikeste kutsikate nägemine selles videos on tõepoolest kurvastav. Paramatult tekib küsimus: miks nad on oma emadest lahutatud ja miks nad peavad üles kasvama puuris?” kommenteerib videot Loomade Nimel pressiesindaja Anita Jürson. “Lisaks sellele, et nende metsloomade elu möödub ebaloomulikus keskkonnas, on see ka väga lühike. Nad tapetakse pooleaastaselt, kui nad on sisuliselt alles lapsed. Karusnahk pole tänapäeval kuidagi enam hädavajalik, pigem on see muutunud luksusesemeks. Leiame, et loomade kasvatamine ning tapmine karusnaha saamiseks on vastuvõetamatu, ja selle sallimine näitab meie hoolimatust loomade vastu.”
Esmakordselt jõudsid salaja filmitud kaadrid Karjaküla farmist avalikkuseni eelmisel aastal. Toona pälvisid enim tähelepanu loomade silmatorkavad vigastused ning asjaolud, et Karjaküla karusloomafarm kasvatas sellel ajal minke ning kährikuid ilma tegevusloata, eiratest
keskkonnanõudeid.
21. novembril kell 14 korraldab Loomade Nimel riigikogu ees toetusavalduse karusloomafarmide keelustamisele. Samaaegselt annab MTÜ Loomus Riigikogule üle märgukirja, millest lähtuvalt peab riigikogu karusloomafarmide keelustamist kolme kuu jooksul arutama hakkama.
Loomaõiguslased taotlevad teiste riikide eeskujul Eestis karusloomafarmide keelustamist eetilistel põhjustel. Kahele karusloomakasvatuste keelustamist pooldavale petitsioonile on alla kirjutanud 10 000 inimest. Lisaks ei toeta Saar Polli avaliku arvamuse uuringu kohaselt enamik eestlastest metsloomade kasvatamist ainult karusnaha saamiseks. Tänaseks on karusloomafarmid täielikult keelustanud Suurbritannia, Austria, Horvaatia, Holland, Makedoonia, Brasiilia, Bosnia ja Hersogoviina ja Sloveenia.
