Kõlvart õigustab Vene Lütseumi punasümboolika taustal pildistamist
Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti hinnangul ei pea Tallinna Linnamäe Vene Lütseum end õigustama nõukogude sümboolika taustal tehtud klassipiltide pärast.
Nõukogude sümboolika ei ole abilinnapea sõnul muidugi parim taust klassipildi jaoks ja võib tekitada mitmeid küsimusi, kuid seda vaid juhul, kui ei tunta olukorra konteksti ja püütakse sealt otsida vaid varjatud ideoloogilisi põhjuseid.
„Tallinna Linnamäe Vene Lütseum ei ole lihtsalt üks parimaid pealinna õppeasutusi, vaid ta kuulub ka Eesti parimate koolide hulka. Ei ole üllatav, et lütseumil nagu ka teistel mainekatel koolidel on kujunenud aastatepikkused traditsioonid,“ tõdes Kõlvart.
„Koolis tegutseb rahvakunstiansambel, loodud on Puškini muuseum, toimub lütseumiõpilaste ja esimeste klasside õpilaste pidulik vastuvõtt koolipere liikmeks. Lütseumi õpilased võetakse vastu Tsarskoje Selos, aga Eesti ajaloo muuseumis, on toimunud juba viimased kümme aastat mitmesuguseid üritusi, sh. kooliteatri etendused, esimesse klassi pidulik vastuvõtmine. Orlovi lossil (nüüd Maarjamäe loss), kus Eesti ajaloo muuseumis asub, on huvitav ajalugu - siin kogunes XIX sajandil vene kirjandus eliit, loeti Puškini luulet. Pole ime, et Puškini kallakuga kool peab seal pidulike üritusi."
„Jah, nõukogude aja sümboolika pole parim taust klassipildi tegemiseks ja see võib tekitada mitmeid küsimusi, kuid seda vaid juhul, kui ei tunta olukorra konteksti ja püütakse sealt otsida vaid varjatud ideoloogilisi põhjusi. Näiteks oli Haapsalu filmifestivali HÕFF illustratsiooniks kaks aastat tagasi neiu vormimütsiga, millel oli haakrist, kusjuures ühe filmi demonstreerimisel oli sellele lisaks kinnitatud silt „PÖFF” (foto lisas). Kui ei teata, et samal õhtul näidati Haapsalus komöödiat-fantaasiafilmi “Raudtaevas” natsistidest Kuul, siis võivad tekkida üsnagi ebameeldivad assotsiatsioonid,“ sõnas Kõlvart.
Ühtlasi tuletas abilinnapea meelde, et meie riigis antakse juba mitmendat aastat välja värvilist Eesti Leegioni kalendrit. Eesti Leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SS väeosa, kes hävitas rahulikku elanikkonda. „ Kas kalender on natsismi propaganda või meie riigi ajaloo osa?“ küsib Kõlvart.
Tema sõnul andis kooli direktor Sergei Garanža ammendavad selgitused: traditsioon teha pilt Eesti ajaloo muuseumis pole seotud ideoloogiaga ja on olemas hulk klassifotosid, mille taustaks pole Evald Okase pannoo. „Muuseas, "Aktuaalne kaamera" on korduvalt filminud lütseumi pidulikke sündmusi muuseumis ja kellelgi ei ole varem tekkinud küsimusi,“ nentis Kõlvart. „Millega on seotud niisugune eriline tähelepanu lütseumile?
Kõlvarti sõnul on huvitav, et negatiivne info kooli kohta hakkas regulaarselt ilmuma eesti meedias pärast seda, kui kooli hoolekogu oli korduvalt taotlenud vene keele säilitamist õppekeelena gümnaasiumis ning selle ruumides hakkas toimima munitsipaalhariduskeskus Tallinna Vene Lütseum. „On ülimalt kahetsusväärne, et kool peab end õigustama olukorras, kus talle püütakse külge kleepida ideoloogilist konteksti, mida seal tegelikult ei ole. Võib-olla tasuks siis muuseum sulgeda? Või keelata selles pildistamine?“
