Eesti Pandipakendi juht: rikkis taaraautomaat ei vabasta kauplust taara vastuvõtmise kohustusest

OÜ Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal kommenteerib põhjalikult tarbijate kaebusi ning sel nädalal Delfi Rahva hääles ilmunud lugejakirju "Miks on taara tagastamine võimalikult ebameeldivaks tehtud?" ning "Lugeja: niigi ülekoormatud toidupoe müüjatel pole räpast taaraautomaati puhastades isegi kummikindaid käes!".

Alustuseks lahkaks pisut püstitatud hüpoteesi, et taara tagastamine on võimalik vaid auto olemasolul. Pandipakendite tagastamine on ülesse ehitatud järgneva loogika alusel: esiteks, kui kauplus müüb pandiga koormatud joogipakendeid, siis on ta ka kohustatud pandipakendeid tarbijalt tagasi võtma. Siin on küll mõned erisused, näiteks on pakendiseaduse alusel kogumise kohustusest vabastatud kauplused, mille müügipind on kuni 20 ruutmeerit – sisuliselt on vabastatud väikesed kioskid, kus ei ole üldse pinda pakendite ladustamiseks.

Teiseks on jaemüüjad tihedalt pandisüsteemiga seotud, omades vastavat kogumistaristut just seetõttu, et inimene käib ikka toidupoes, ja sama käigu raames ehk poodi tulles oleks võimalik ka tühjad pakendid tagastada. See on mõistlik nii inimese ajalise kokkuhoiu kui ka keskkonna seisukohalt.

See peaks tagama ka selle, et korterites ei teki suurt hunnikut taarat – kui käid poes, siis võta ka tühi taara kaasa – kas nüüd iga kord poodi minnes, aga iga teine kord võiks ikka. Kogumise ja tagastuse hõlbustamisele aitab kaasa, kui tagastada taarat tihemini, ühildades see poes käimisega.

Mis nüüd puudutab autokasutust, siis on see küll iga inimese oma vaba valik, kas ta eelistab oma ostud ja taara tagastamise teha väiksemas kodulähedases poes või pigem suures kaubanduskeskuses.

Tihtipeale aitab kiire pakendi silumine

Mis nüüd puudutab mõne plekkpurgi või ka plastpudeli taaraautomaadi poolt tagasi andmist, siis automaadid kontrollivad pakendi tagastamisel pakendi etiketil olevat triipkoodi ja pakendi kuju, seega kui triipkood on vigastatud või pakend deformeerunud, tekib tõrge. Tihtipealne aitab kiire pakendi silumine, plekkpurgi puhul "volt välja" ja kuju taastub.

Plastpudelite puhul on kõige problemaatilisem, kui neid on hoitud pikemat aega õues või autos, sest siis toimub sooja-külma toimel pakendi deformeerumine, pakend tõmbub justkui vaakumisse. Aitab korraks korgi vabastamine ja õhu välja laskmine, kuju taastub ja pakend on tagastatav. Seega paar elementaarset liigutust ja pisut kannatust, eriti juhul kui pakendid on seisnud pikalt auto pagasiruumis või rõdul või kuuris.

Rääkides tagastuspunktide heakorrast tervikuna, oleme nõus sellega, et pandipakendite tagastuse ebaühtlane kvaliteet on probleemiks – kuskil kaupluses sujub see üldiselt probleemideta, kuskil on jällegi sagedasti probleeme.

Tagastuspunktid kuuluvad kauplustele

Eesti Pandipakendi kui taaskasutusorganisatsiooni partneriks on 850 aktiivset kauplust, samas ei kuulu ükski tagastuspunkt Eesti Pandipakendile. Kõik pakendid jõuavad 850 kauplusest meie käitluskeskusesse taaskasutuse ettevalmistuseks, kuid iga konkreetne tagastuspunkt kuulub konkreetsele kauplusele, mis peab seisma heakorra ja toimivuse eest.

Siin on suuri kõikuvusi, kuna iga kauplustekett on oma näo, kultuuri ja väärtushinnangutega, mis väljendub ka nende panustamises keskkonnahoidu ja pakendite tagastamise mugavusse. Ilmselgelt on pandiga joogipakendite tagastamine üks osa kaupluse pakutavast teenusest ja seega kauplused konkureerivad omavahel ka antud teenuslõigus.

Suur osa kauplustest saab aru, et kui tarbija ei saa kvaliteetse teenuse osaliseks pandipakendite tagastuspunktis, analoogselt lettide vahel või kassas toimuvaga, siis ta hääletab jalgadega ja otsib omale sobivama kaupluse, kus teenus on kvaliteetne kogu teenuste spektri osas. Skandinaavias, kus pandisüsteemid on toiminud juba üle 20 aasta, on jaemüüjate maksimaalne panustamine ja hoolimine tagastuspunktis toimuva osas elementaarne. Meil on see sinna suunas vaikselt liikumas, aga arenguruumi veel on.

Suured kogused on mõistlik viia Laagrisse

Kirjeldatud olukord, kus suure koguse tagastaja väitel masin justkui rikki läheb, on suure tõenäosususega tingitud mitte rikkest vaid taaraautomaadi kogumismahutite täitumisest. Sellisel juhul tuleb pöörduda kaupluse infoletti või teenindaja poole.

Taaraautomaat sorteerib pakendid automaatselt kolme fraktsiooni: plastpudelid, plekkpurgid ja klaaspudelid. Suurem osa taaraautomaatidest omab ka komplimaatorit ehk väikest pressi, mis plastpudeli ja plekkpurgi kohapeal lömastab, et tagada maksimaalne efektiivsus ja keskkonnahoid logistikas. Pressi all on tavapäraselt kaks 200-liitrist kilekotti – üks plekkpurkide ja teine plastpudelite jaoks. Pressitud kujul mahub vastavatesse kottidesse plekkpurke maksimaalselt 600 tükki ja plastpudeleid maksimaalselt 400 tükki.

Kui kotid saavad täis, vajab masin tühjendust ehk kottide vahetust. Seega kui tegemist on populaarse tagastuskohaga ja eelkõige tagastuse tippajaga (õhtul 18 ja 21 vahel või nädalavahetusel), siis võivad vastavad kogumismahutid tõepoolest kiiresti täituda ja tõrkeid tekitada.

Tegelikult on selle ennetamiseks suurel osal kauplustest kasutusel alarmsüsteem, mis annab kauplusesse teada mahuti kohesest täitumisest või juba täis saamisest, et personal saaks kiirelt reageerida. Reageerimise kiirus ja taaraautomaadi tühjendamisega seonduv on nüüd konkreetse kaupluse töökorralduse küsimus – kui hästi või halvasti see on organiseeritud.

Kui kellelgi on soov ja ruumiline võimalus koguda suurem kogus pakendeid, siis on neid hea tagastada näiteks Laagri Maksimarketi spetsiaalsesse taaraautomaati, mis võimaldab korraga sisestada spetsiaalsesse kolusse 200-liitrise kotitäie pakendeid ja kus kogumismahutitena kasutatakse spetsiaalseid tööstuslikke presse, mis mahutavad üle kahe tonni materjali.

Tööjõupuudus annab tunda ka pandipakendi süsteemis

Jätkates väljatoodud kaupluse personali lainel, siis tõepoolest on see meie järjest suureneva tööjõupuuduse kontekstis problemaatiline. Eriti terav on olukord maapiirkondades, kus nädalavahetusel võib mõne väiksema kaupluse terve toimimine olla puhtalt ühe inimese õlul. Kindlasti saavad siinkohal kaasa aidata ka tarbijad, käitudes taara tagastuspunktis heasoovlikult, mitte jättes sinna prügi ja muud sodi, samuti mitte sisestades taaraautomaati mudast tilkuvaid pakendeid – kahjuks mitte liiga harv nähtus.

Julgen siiski väita, et täna, aastal 2014 on mõni üksik kauplus või kauplusekett, kes üritab oma seadusest tulenevast kohustusest mööda hiilida – see jäi pigem süsteemi algusaastatesse 2006 ja 2007.

Kauplusel on vaba valik, kas korraldada tagastus käsitsi või taaraautomaadiga, ja kui viimane ei peaks mingil põhjusel töötama, siis ei vabasta see kauplust seadusest tulenevast kohustusest, seega peab ta rikke kiirelt kõrvaldama, või kui see ei ole võimalik, võtma pakendid vastu käsitsi.

Kui tarbijatel on tõsiseid probleeme mõne kaupluse tagastuspunktiga, siis tuleb pöörduda Tarbijakaitseameti või Keskkonnainspektsiooni poole, kes on küllaltki aktiivsed. Nii mõnigi pood on oma tegevust pärast erinevate menetluste ja trahvide kadalippu korrigeerinud. Siinkohal aga on väga oluline, et neile laekuv info oleks võimalikult täpne – mis kaupluses, mis aadressil ja mis kell oli probleem, milles see detailselt seisnes – see võimaldab ametkondadel kiiremini ja täpsemalt menetleda.