"Meie muulased tahaks, et neist hoolitakse," ütleb sotsioloog Iris Pettai Pealinnas. "Ülikooli lõpetanud immigrandid, kes ei leia oma teadmistele ja oskustele vastavat kohta ühiskonnas, on ohtlik nähtus."

Pettai sõnul ei ole Eestis rassismiuuringuid palju tehtud. "Viimane on justiitsministeeriumi tellitud uuring aastast 2007 ning selle järgi on meil rahvaste sõprusega kõik enam-vähem korras – ehk nagu öeldi kokkuvõttes: "Vihakuritegude suurenemist pole vaja karta." Samal aastal Lätis tehtud uuring näitas aga, et iga neljas lätlane on rassist," tõdeb ta.

Pettai ütleb, et kõiki uuringuid ei saa samas võtta täie tõsidusega. "Kõige hiljutisem uuring ksenofoobia kohta Euroopas näitab seda, et Eesti on Kreeka järel Euroopa kõige rassistlikum maa. Samas ei saa ka seda infot lõplikuks tõeks pidada, kuivõrd tegemist oli Venemaal tehtud uuringuga ning Venemaa ise paistis selles uuringus silma pigem positiivselt."

Pettai nentis, et eestlane pole üldises plaanis rassistlikum kui mõni teine rahvus.

"Meil on kogu aeg teisi rahvusi elanud ja oleme sellega leppinud. Kuid siiski on sallivuse teema Eestis praegu väga terav ning tõsine küsimus edasiminekuks. Eeskätt see, kuidas suhtume oma venekeelsetesse inimestesse. Poliitikud ei saa suures osas seniajani aru, et see ei ole ainult valimiste teema. Praegu mõeldakse venekeelse telekanali loomisele – tore. Kuid kui ei ole võtit inimese südamesse, kui ei ole muud sõnumit kui et õppige eesti keel ära, siis on sellest vähe kasu. Sõnum, mida meie muulased kuulda tahaksid, on, et neist hoolitakse."

Pettai lisas, et rassism ja võõraviha on kogu Euroopa probleem.

"Suurbritannias ja mujalgi on üsna palju moslemitest immigrante, kes on lõpetanud tippülikooli, kellel on kõik vaimsed eeldused saada suurepärane töökoht, kuid kes selle asemel liituvad islami äärmuslastega, sest nad ei leia usutunnistuse ja nahavärvi tõttu oskustele-teadmistele vastavat töökohta ega väärilist kohta ühiskonnas. Ja see on väga ohtlik trend."

Pettai lisas, et Euroopa ja ka Eesti ei suuda oma kahaneva ja vananeva rahvastikuga ennast võõrtööjõuta ära majandada.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena