Viimane õlekõrs: president Ilves kohtub puuetega inimeste esindajatega, kes paluvad töövõimereformi seadusi mitte välja kuulutada
Neljapäeval kell 15 - 16 kohtub Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Kadriorus puuetega inimeste esindajatega, et arutada töövõimereformi seaduste teemal.
19. novembril riigikogus koalitsioonisaadikute häältega vastu võetud kaks seadust ootavad presidendi otsust väljakuulutamise kohta, mis peab sündima hiljemalt sellel nädalal. Kui president kuulutab töövõimetoetuse seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadused välja, saab palju kriitikat põhjustanud töövõimereform rohelise tule ning käivitub alates 1. jaanuarist 2016, teatas aktiivsete ühingute töögrupi juht Tiia Sihver.
„Pakkusime kohtumise mõtte välja puuetega inimeste ja omastehooldajate ühingute avalikus pöördumises, mille saatsime presidendile kohe, kui riigikogu meie arusaamisekohaselt probleemsed seadused välja kuulutas,“ ütles reformikavasse põhimõtteliste muutuste tegemist nõudnud aktiivsete ühingute töögrupi juht Tiia Sihver. „Olime juba kaotanud lootuse, et kohtumine üldse aset leiab, kuid nüüd oleme täis uut usku, et meie sõnumit siiski veel viimasel hetkel kuulda võetakse.“
Liikumispuudega inimesena rõõmustab ta juba ette selle üle, et peatselt selgub, kui ligipääsetav on erivajadustega inimeste jaoks Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei.
Koos temaga on kohtumisele kutsutud veel kodanikuorganisatsiooni Pane oma meeled proovile liige Sven Kõllamets ja Monika Haukanõmm Eesti Puuetega Inimeste Kojast. Pöördumisele allakirjutanud MTÜ Händikäpp, patsientide ega omastehooldajate esindajaid kohtumisele kutsutud ei ole.
Presidendile saadetud ligi 20-leheküljelise pöördumise üks koostajaid, TTÜ õigusteaduse tudeng Sven Kõllamets tunneb muret eelkõige seepärast, et Eestis süveneb trend võtta vastu korraliku eeltööta ja põhjalike analüüsideta väljatöötatud seaduseid, mida tuleb kohe pärast rakendumist hakata hoogsalt parandama ja muutma. Just puuetega inimesi puudutavatele ettenägematutele tulemustele juhitakse töövõimereformi seadustega seoses tähelepanu ka pöördumises.
Töövõimereformi väljatöötamisel vastamata jäetud küsimustele ja tervikliku nägemuse puudumisele on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll, kelle soovituste kohaselt tuleks enne reformi käivitamist lisada sellesse ennetusele suunatud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem, saada kindlus töövõime hindamismetoodika sobivuse osas ning näidata ära reformi rahastamise jätkusuutlikkus pärast Euroopa Liidu toetusrahade lõppemist.
