Seadus võimaldab toetada rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenud tegevväelaste ettevalmistust tsiviilkarjääriks ning vigastatute puhul ka ettevalmistust eriala vahetamiseks Kaitseväe sees.
Selleks, et eriala vahetada, läbiks isik täiendus- või ümberõppe, mille käigus saavad nii tegevteenistusest lahkuda soovijad kui ka tegevteenistuses jätkata soovivad vigastatud õppida ja omandada uueks elukutseks vajalikke teadmisi ja oskusi.
Täiendus- või ümberõppel osalemisele eelneb karjäärinõustamine, selleks arendatakse kaitseväes välja karjäärinõustamissüsteem.
Samuti võimaldab seadus luua professionaalse sotsiaalnõustamise, psühholoogilise abi ja taastusravi saamise võimaluse ka nendele kaitseväelaste pereliikmetele, kelle pereliige on hukkunud või saanud püsiva tervisekahjustuse teenistusülesannete täitmisel kas Eestis või mujal.
Kehtiv seadus näeb ette vaid rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenute hukkumise või püsiva tervisekahjustuse korral nende pereliikmete nõustamise, kuid sellest on välja jäetud Eestis teenistusülesannete täitmisel ning ajateenijate ja reservväelaste õppekogunemistel juhtunud õnnetuste tagajärjel vigastada saanute või hukkunute pereliikmete abistamine.
Seadus kehtestab püsivalt töövõimetutele kaitseväelastele samaväärse sissetuleku säilitamine ka pärast seda kui nad on jõudnud vanaduspensioniikka.
Praegu määratakse püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule töövõimetuspension kogu töövõimetuse ajaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensioniikka jõudmiseni.
Kaitseväeteenistuse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse poolt hääletas kolmapäeval 76 riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.