"Pealtnägija" eksperiment näitas, et need ei ole juhuslikud hädalised, vaid sissesõitnud gastroleerijad. Korraga tegutses Tallinnas vähemalt kolm kerjust, üks Ülemiste keskuse juures, teine Viru keskuse pöördukse juures ja kui ta tööpostilt lahkus, andis ta koerakese edasi kolleegile Estonia teatri juures.
Ülemiste keskuse juures koerakesega kerjanud mehega sai Mihkel Kärmas poola keeles jutule. Vestluse ajal koera silitada püüdnud Kärmasele hüppas koer kallale, mis tõestas, et uimastatud ta polnud. Poolas tööta jäänud mees sai vestluse ajal annetusi umbes 15 eurot, kuid ei soovinud öelda, kui suur on tema päevateenistus.
Ka Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar kinnitas, et loomad pole uimastatud ja nende tervis on korras. "Oleme vihjeid kontrollinud," rääkis Vahesaar, kelle sõnul on loom rahulolev, kui ta on omaniku juures ja soojas. "Oleme neid mängima meelitanud, kui nad oleks uimastatud, siis nad ei aktiviseeruks."
Eesti Loomakaitse Seltsi kõneisiku Liisi Moosaare sõnul on tavaliselt tegu väiksemat sorti koerakese või koguni kutsikaga. Tihti on sama koer erinevatel kerjustel.
Üliõpilane ja IRLi noortekogu liige Eleri Rattasepp rääkis, et tegemist on organiseeritud kuritegevuse ühe tahuga. Mingi aja tagant keegi tuleb ja korjab kerjustelt mündid kokku. Seega ei ole see almuse palumine, mille eest kerjus leiba ostab.
"Enne kooli näen teda koeraga kerjamas, pärast kooli näen," kõneles Rattasepp. "See koer on täpselt ühes samas asendis." Tema sõnul tuleks inimestel eristada kerjajaid ja mitte jagada kerjajatele lihtsakäeliselt raha, pigem anda toitu.
Ka mupo on kontrollinud, kas loomad on kiibistatud. Loomaomanikel on ka koerte pass olemas ja nad on vaktsineeritud marutaudi vastu.
