Emotsionaalne kohtuprotsess: Triin Tulevi peksmises süüdistatav Vesiloo väidab, et seltskonnatäht valetab
Täna selgus Harju maakohtus toimunud istungil, et seltskonnatähe Triin Tulevi jõhkras peksmises süüdistatav Rasmus Vesiloo ei kannatanud kohtu tellitud ekspertiisi kohaselt teo toimepanemise hetkel unehäirete ega muu sarnase käes. Vesiloo ja tema kaitsja tulid aga välja taktikaga, milles süüdistavad lapse kaotanud Tulevit valetamises.
Tänase kohtuistungi alguses selgus, et Vesiloole on tehtud kohtu poolt tellitud ekspertiis (mis oli järjekorras juba teine ja näitas esimesega sarnaseid tulemusi - toim.), mille kohaselt esines mehel varasemalt küll somnambulismi ehk unehäire tunnuseid ja jäsemeteliigutamise sündroom, kuid teo toimepanemise hetkel neid tõenäoliselt ei esinenud. Nimelt on eksperdid aktis väitnud, et peamiselt esineb nimetatud häire lapsepõlves ja selle avaldumise tõenäosus kahaneb suureks saadeks oluliselt. Akti kohaselt oli Vesiloo sel saatuslikul augustikuu ööl vaid purjus.
Kuigi Vesiloo kaitsja Aadu Luberg üritas kohtus akti kõlbmatuks tõendiks tunnistada, siis kohus seda ei teinud ning ekspertiisiakt jääb tõendite kogumisse.
Kaitsetaktika: Tulev vassib ja süüdivus ei ole tõestatud
See ei olnud aga sugugi ainuke väide, mida Tulevi sõnul ligi 60 korda talle näkku löönud Vesiloo ja tema kaitsja enda kaitsetaktikas kasutavad. Nimelt väitis Vesiloo kaitsja täna kohtus sisuliselt kahte aspekti: esiteks, et Triin Tulev on mitmes olulises küsimuses vassinud (kaitsja ei kasutanud nimelt sõna "valetab" - toim.) ning et pole selge, kas Vesiloo oli enda tegevuse ajal süüdiv või mitte.
Oma esimese väite kinnituseks tõi Luberg välja, et näiteks olevat Tulev väitnud, et ei teadnud Vesiloo võimalikust unehäirest enne istungit. Samas kirjutab naine aga oma värskelt ilumunud raamatus pealkirjaga "Elus", et Vesiloo rääkis talle sellest, kuidas ta kunagi sõjaväes une pealt oma kaaslast olevat pussitanud.
Samuti ei nõustunud Luberg väidetega, nagu polevat Vesiloo pärast oma tegu kahetsust üles näidanud ega Tulevit kuidagi toetanud. Kaitsja tõi välja, et Vesiloo viis peale intsidenti järgmisel päeval naisele riideid ja lilli ning üritas temaga ka hiljem kooselu taastada. Lisaks juhtis Luberg tähelepanu ülekannetele, mida Vesiloo oli Tulevile korduvalt peale juhtumit teinud.
Teise, ehk Vesiloo süüdivuse väite kohta tõi Luberg välja, et praegu on sisuliselt Tulevi sõna Vesiloo sõna vastu ja kuna Vesiloo ise midagi ei mäleta, siis on raske tal midagi toimunud kohta enda kaitseks öelda. Selle üle, et Vesiloo võis Tulevit lüüa, kaitsja ega kohtualune ise ei vaidlegi.
Kannatanu kaitsja: ta avastas end paljajalu ja väärkohelduna tänavalt
Prokurör ja Triin Tulevi kaitsja Maria Mägi aga leidsid, et Vesiloo on oma tegude eest täiesti vastutav ning põhjustanud Tulevile kannatusi, millest pole naine tänaseni taastunud. Seetõttu olevat põhjendatud ka 20 000 euro suurune tsiviilhagi.
Advokaat Mägi juhtis muuhulgas tsiviilhagi põhjendades tähelepanu asjaolule, et kui Tulevil oli enne juhtumit elus kõik olemas - turvaline kodu, armastav mees, terve sündimata laps - siis peale peksu polnud tal äkki enam midagi. "Ta avastas ennast paljajalu ja väärkohelduna tänavalt. Kuidas sellele saab hinda panna? Ega ei saagi," rääkis Mägi ning lisas, et hüvitis võimaldaks naisel vähemalt rahalise poole pealt ennast rahulikumana tunda ning juhtumist ülesaamisele keskenduda.
Kohtus sai lõpetuseks sõna ka kohtualune Rasmus Vesiloo ise, kes alustas enda lühikõnet väitega, et on poolteist aastat pidanud Tulevi "üllatavaid väiteid" kuulama. "Tal on vaja näidata mind meedias vägivaldse inimesena, ma mõistan tema motiive ja saan sellest aru," ütles Vesiloo kohtule.
"Ma ei oska öelda, kuidas talle [Tulevile] sinikad tekkisid ja kuna ma seda ei tea, siis ma palun vabandust," lisas Vesiloo ning palus kohtul lõpetuseks end õigeks mõista.
Otsus tehakse 15. detsembril
"Pealtnägija" saates tuli hiljuti avalikkuse ette enda looga Vesiloo endine elukaaslane Triin Tulev, kes rääkis enda vägivaldsest suhtest ja kooselust ärimehega.
Tulevi väitel peksis mees teda ajal, mil naine oli rase, ning lootele osaks saanud raskete vigastuste tõttu pidi Tulev lapsest loobuma.
Vesilood süüdistatakse karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist. Prokuratuur leidis tänasel istungil, et Vesiloo puhul ei tule rahaline karistus kõne alla ja raseda elukaaslase peksmise eest tuleks talle määrata tingimisi vanglakaristus, kuna ta ei ole varasemalt kohtulikult karistatud.
Samuti lisas prokuratuur oma seisukohas, et Tulevi poolt nõutav tsiviilhagi ehk valuraha moraalse kahju eest summas 20 000 eurot on põhjendatud ja tuleks välja mõista.
Kohus teeb otsuse 15. detsembril.
