Riigikogu muutis riigikogu liikme immuniteedimenetlust

Riigikogu võttis täna vastu põhiseaduskomisjoni algatatud riigikogu liikme staatuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mis reguleerib riigikogu liikme immuniteedimenetlust.

Seaduse poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastu oli kuus ja üks riigikogu liige jäi erapooletuks.

Ka edaspidi annab nõusoleku riigikogu liikme suhtes tehtavate menetlus- ja jälitustoimingute tegemiseks Tallinna ringkonnakohtu esimees.

Eriti intensiivselt riigikogu liikme vabadust riivavate toimingute jaoks nagu isiku kahtlustatavana kinnipidamine, vahistamine ja sundtoomine, annab nõusoleku edaspidi riigikogu põhiseaduskomisjon.

See on enam kooskõlas ka parlamendiliikme immuniteedi ajaloolise käsitlusega, mille järgi otsustab immuniteedi äravõtmise parlament ise.

Immuniteediga on kaetud ka riigikogu liikme postisaadetised ja elektrooniline teabevahetus ning selle põhjendatud riiveks annab loa kohtunik.

Seadus näeb ette, et riigikogu hoonetes olevate riigikogu liikmete ametiruumide läbiotsimiseks, sealt leitud asitõendite, dokumentide ja sidevahendite kaasaviimiseks ning saadiku kirjavahetuse väljaandmiseks annab nõusoleku õiguskantsler.

Võrreldes kehtiva korraga näeb seaduseelnõu muudatusena ette ka seda, et riigikogu liige, kelle kohta süüdistusakti koostamiseks riigikogu nõusolekut taotletakse, võib esineda parlamendi ees viieminutilise selgitava sõnavõtuga, vahendas riigikogu pressiteenistus.

Taasiseseisvunud Eesti ajaloo jooksul on riigikogu liikmetelt saadikupuutumatus süüdistuse esitamiseks ära võetud seitsmel korral ning kahel juhul on saadikud ka kuriteos hiljem süüdi tunnistatud.

Riigikogu võttis viimati saadikupuutumatuse ära 2009. aasta märtsis toona Rahvaliitu kuulunud Villu Reiljanilt ja Ester Tuiksoolt, kuna prokuratuur tahtis saadikutele maadevahetuse protsessi raames süüdistuse esitada.