Vene Föderatsiooni lennuk rikkus Eesti piiri
Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis Juri Merzljakovi, et anda talle üle noot ning väljendada sügavat nördimust Eesti õhupiiri järjekordse rikkumise pärast, teatas ministeeriumi pressiesindaja Delfile.
Lennuk viibis vähem kui minuti jooksul Osmussaarest loodesse jäävas Eesti õhuruumi osas umbes 0,4 kilomeetri sügavuselt. Venemaa Föderatsiooni lennuki transponder oli välja lülitatud ning lennukil puudus lennuplaan, kuid oli Eesti lennuliiklusteenistusega raadiosides.
Piiririkkumise registreeris Eesti õhuväe õhuoperatsioonide juhtimiskeskus Ämaris. Juba õhus olevad Ämaris baseeruvad Saksa hävitajad Eurofighter tegid tuvastuslennu ning identifitseerisid piiririkkuja. Hiljem tegid sama õhusõiduki tuvastamiseks tuvastuslennu ka Šiauliais baseeruvad Kanada hävitajad CF-18.
Venemaa kaitseministeerium eitab piiririkkumist. "Vene sõjalennuk oli 9. detsembril rutiinsel lennul (Moskva oblasti) Kubinka lennuväljalt Hrabrovo lennuväljale (Kaliningradi oblastis). Lend toimus varem kindlaksmääratud kava järgi ja ranges vastavuses õhuruumi kasutamise rahvusvaheliste reeglitega," ütles ministeeriumi esindaja Interfaxile.
Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Ämaris baseeruvad Saksa hävitajad Eurofighter, Šiauliais baseeruvad Portugali hävitajad F-16 ja Kanada hävitajad
CF-18 ning Poolas Malborki lennubaasis paiknevad Hollandi hävitajad F-16.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.
NATO jälgib kogu lennuliiklust Euroopas ning kaitseb oma õhuruumi ööpäevaringselt. NATO õhuturbe eesmärk on ära hoida loata sisenemist oma õhuruumi ning vältida õhuterrorismi.
